"See on kahe triljoni suurune eelarve uue ajastu jaoks. See on eelarve, mis peab sammu Euroopa ambitsioonidega ja väljakutsetega ning tugevdab meie iseseisvust," sõnas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Pea pool sellest eelarvest 865 miljardit eurot kulub põllumajandusele ja ühtekuuluvusfondile - üsna vastolulise sammuna pakub Komisjon need valdkonnad kokku liita. Veerand eelarvest, 410 miljardit eurot, peaks toetama Euroopa konkurentsivõimet. See on Komisjoni plaan avaliku raha eest Euroopa majandust turgutada.

"See on põhimõtteliselt vastus üleskutsele, mille tegid Mario Draghi ja Enrico Letta, kes mõlemad ütlesid, et see on vajalik. Siin on vastus meie ettepaneku näol," lisas Leyen.

Sellest omakorda eraldatakse 113 miljardit eurot kaitse- ja kosmosetööstusele. Veel eraldi lubab Komisjon rohkem raha Euroopa ühenduste parandamiseks.

"Me kahekordistame Euroopa ühendamise rahastust transpordisektoris," sõnas Komisjoni president.

See on rahapott, millest rahastatakse muu hulgas Rail Balticu ehitust. Ukraina aitamiseks tahab Komisjon 100 miljardit eurot.

Komisjoni pandeemia, energiakriisi ja Venemaa täiemahulise sõja algul juhtinud von der Leyen tahab ka luua eraldi kriisifondi.

"Pea 400 miljardi euro suuruse majandusliku jõuga, sest kriisid ei ole enam erandlikud, vaid tavalised," lausus Leyen.

Ees on ootamas kaks aastat kibedat poliitilist võitlust. Juba on komisjoni ette kogunenud põllumehed, kes ei taha näha kärpeid põllumajandusele eraldatud rahas, kuid igale eelarvereale on huvigruppide ja liikmesriikide seas vastaseid ja toetajaid. Kõigile paraku raha ei jagu.