Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) viis 2024. aasta septembris läbi kontrolli ühes Tallinna tõukoerte kennelis. Suures eramajas asuvas kennelis aretati kääbusspitse. 

PTA ametnikud avastasid, et maja alumise korruse garaaži taga olevas ruumis peeti umbes 40 kääbusspitsi ning maja teisel korrusel oli veel ligi 20 koera. Toad olid reostunud väljaheidetega ja määrdunud. Osa teisel korrusel asuvatest koertest olid puurides. 

Maja katusealusest leiti pimedast nurgast võrgust käru, mille sisse oli topitud 21 kääbusspitsi. Nende liikumis- ja õhuruum oli minimaalne ning koertel olid ülekuumenemisele viitavad sümptomid. Kaks koera ei suutnud nõrkusest jalgadel püsida.

Korvist leiti ka musta värvi kääbusspits, kes ei hinganud. Koera elustamine ebaõnnestus.  

Mitmel kenneli koeral tuvastati ka hammaste probleemid ja silmade nõretamine. Enamiku loomade karvastik oli määrdunud ja pulstunud. Loomaarsti ülevaatuste käigus selgus, et mitmel koeral oli ka piimanäärmekasvaja. 

PTA paigutas kenneli 87 kääbusspitsi varjupaika, sest koerte pidamistingimused ohustasid nende elu ja tervist.

Vaidlus 14 koera üle

Kuus inimest esitas aga mullu oktoobris kaebuse PTA vastu. Kaebajad väitsid, et 87 koerast 14 kuulusid neile, mitte aretajale. Kaebajad soovisid koerte tagastamist kuni lõpliku kohtulahendini ning koerte steriliseerimise keeldu menetluse ajal. 

Varjupaikade MTÜ teatas, et 14 koerast oli neli juba uutele omanikele antud.

Kaebajate esitatud dokumentide ajastus tekitas küsimusi — mitu ostu-müügi lepingut olid allkirjastatud päev pärast seda, kui PTA oli loomade pidamise kohustuse juba aretajalt üle võtnud?

PTA kahtles, et tegu on koerte tegelike omanikega. "Arvestades, et kõik kaebuses nimetatud koerad on tõukoerad, kes on Eesti Kennelliidu tõuraamatus registreeritud, jääb mõistetamatuks, miks ei ole tõuraamatusse kantud koerte väidetavate omanike andmeid," märkis PTA.

PTA hinnangul püüti ka osa taotlustega loomad varjupaigast kätte saada selleks, et need jääksid aretaja juurde. "Seeläbi, et väidetakse 14 koera kuulumist muudele isikutele, soovitakse antud koerte tagastamist aretajaga seotud isikutele, koerte kasutamist aretustegevustes (kõik kaebuses nimetatud koerad on aretuseks sobivas eas) ning loomade jäämist aretaja mõjusfääri."

Kääbusspitsi kutsikate hinnad jäävad Euroopa ja Aasia Spitside Ühingu juhatuse esimehe Linda Jürgensi sõnul tavaliselt 1500–3500 euro vahemikku. Koera hind oleneb päritolust ja aretajast. Kõrge hind on tingitud muuhulgas asjaolust, et kääbusspitside pesakondades sünnib sageli vaid üks kuni kaks kutsikat.

Eestis võib mõnikord leida ka soodsama hinnaga kutsikaid, kuid ka kõige madalam hind jääb harva alla 800 euro ning võib tuleneda kutsika terviseprobleemidest või muudest puudustest. 

Kolm koera tagastati kaebajatele

Tallinna halduskohus jättis kaebajate määruskaebuse suures osas rahuldamata. Kohus andis siiski ühele kaebajale tagasi koera Osminine's Flamenco Feeling ning teisele kaebajale, kes on ka ise koerte kasvataja, tagasi koerad Osminine's Baron Boucheron ja Osminine's Xcellence Award. 

Koerad on kaebajate valduses esialgse õiguskaitse alusel ehk nende tagastamine kehtib kuni kohtumenetluse lõpliku lahenduseni.

Kohus andis kääbusspitsid kaebajatele tingimusel, et loomad ei viibi endise loomapidaja valduses kohtumenetluse ajal.

PTA kaebas halduskohtu otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtule, leides, et koerad tagasi saanud kaebajate omandiõigus oli ebaselge.

Tallinna ringkonnakohus tegi mais otsuse jätta kaebajatele siiski koerte Osminine's Flamenco Feeling, Osminine's Baron Boucheron ja Osminine's Xcellence Award esialgne valdus. 

Vaidlus koerte tagasisaamise üle jätkub halduskohtus.