Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas, et riigis on demograafiline katastroof, mille on põhjustanud valitsuse otsused, mis on lõhkunud perede kindlustunnet. Vaja oleks tema hinnangul selget poliitikat, mis toetaks peresid, kes soovivad lapsi saada.

"Valitsus on kahjuks oma maksutõusudega hoopis kiirendanud hinnatõusu, mitte seda püüdnud ühegi sammuga aeglustada. See tähendab esiteks hinnatõusu leevendamist, teiseks maksutõusude ärajätmist ja kolmandaks perede toetamiseks mõeldud meetmed, mida on lammutatud. Selget signaali, et need pööratakse tagasi, et perede kindlustunnet ei habrastata täiendavalt, ei ole. Kõikidel nendel meetmetel - me võime eraldi arutada, kas üksikmeede on ratsionaalne või mitte - on selline mõju, et kui neid olemas olevaid meetmeid lammutada, siis nad annavad negatiivse mõju perede kindlustundele ja see peegeldab ka sündimuses," lausus Reinsalu.

Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro sõnul ei ole aga riiklikud toetused suurim sündimuse mõjutaja. Kuigi põhjuseid on palju, sõnas Karro, et 2024. aastal tehtud Eesti naiste terviseuuringust selgus, et olulisem roll on muu hulgas maailmas toimuval ja kindla töökoha olemasolul.

"Kui kõheldakse selle üle, kas seda esimest last sünnitada või kas veel lapsi sünnitada, siis on terve rida neid protsesse, mis seda mõjutavad. Ma arvan, et kasvanud on ka see inimeste teadlikkus tegelikult ja mure näiteks selle üle, mis maailmas toimub: ülerahvastatus, kliimaprobleemid, globaalprobleemid, sõda, pandeemiad. Tegelikult kõik see, mis on meie ümber, võib mõjutada samamoodi otsuseid," ütles Karro.

Professor kirjeldas ka, et need, kellel ei ole veel last, on toonud välja põhjusena ka sobiva partneri puudumise.

"Tihtipeale küsitakse, miks naised ei taha lapsi või mida saaksid naistearstid teha, et naised sünnitaksid lapsi. Tegelikult see ei käi niimoodi ja kindlasti see ei sõltu ka arstidest. Lapsesaamisel enamasti on aga kaks poolt, nii et selles mõttes partneri roll on väga tähtis ehk üks oluline põhjus, miks mõnel naisel last ei olnud, oli ka sobiva partneri puudumine ja selle osatähtsus kasvas vanuse kasvades," ütles Karro.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja endine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnas samuti, et madalat sündivust põhjustavad toetuste suurusest enam näiteks hariduse ja karjääri tähtsustamine ning oma kodu soov. Riisalo hinnangul on oluline tagada ka vajalikud teenused.

"Ma kardan, et seda esimese lapse sünnitamise iga me uuesti tagasi ei too sinna, kus ta meil mitukümmend aastat tagasi oli. Olud on muutunud ja me oleme muutunud sarnasemaks tegelikult Põhjamaadele ja Euroopale laiemalt. See on midagi, millega tuleb arvestada. Küll aga tuleb luua selline keskkond, mis aitab sellesse uude esmase sünnituse ikka jõudnud naistel ja peredel teha see otsus. See tähendab teenuste kättesaadavust - nii ligipääsu kui kättesaadavuse mõttes. Kindlasti eluaseme hankimine noortele peredele ja taustal ka loomulikult majanduslik stabiilsus ja julgeolekustabiilsus. Need kindlasti aitavad peredel teha otsuseid positiivses mõttes, et lapsi juurde saada," sõnas Riisalo.