Setomaal taastati kogukonna jõul kunagi poolsalaja ehitatud kirik

Setomaal Miikses pani kogukond seljad kokku ja üheskoos taastati 1953. aastal koguduse liikmete poolsalaja ehitatud kirik. Kuna Miikse kirik ei olnud muinsuskaitse all, sai selle taastamisel lasta fantaasial lennata. Tulemuseks on pilkupüüdev seto kirik.
Ajahambast puretud Miikse kiriku taastamise lugu sai alguse kolm aastat tagasi, mil meie hulgast lahkunud endise Võru maavanema Ülo Tuliku lapsed mõtlesid, et isa mälestuseks võiks taastada suguvõsa jaoks olulise Miikse kiriku ukse. Selle jaoks korraldati lauatennise turniir ja koguti paar tuhat eurot
"Käidi siis neid erinevaid kirikuuksi vaatamas, võrreldi, suheldi ka (arhitekt) Karmoga, et mis tema sellest arvab ja siis arvati, et uks toob muu kiriku väsinud oleku esile," lausus kiriku taastamise üks eestvedajaid Allar Tulik.
Nii otsustati asi suuremalt ette võtta ja asuti otsima toetajaid, keda leidus nii kogukonna, suurärimeeste kui ka vanade seto memmede seast. Kokku koguti 250 000 eurot. Samas tehti suur osa tööst ära vabatahtliku panusena.
Näiteks taastas MTÜ Vanaajamaja kiriku kellatorni ning ehitas uued katuse konstruktsioonid.
"MTÜ Vanaajamaja, kaks nädalat talguid, umbes 38 inimest käis kahe nädala jooksul läbi, nad tegid üle 1500 tunni meile nõndanimetatud tasuta tööd ja meie ainult majutasime ja toitlustasime. Väga palju töid tehti annetuste korras ehk töö tehti ära ja arvet ei esitatud. Kohalik talunik, näiteks kooser Rein, vedas kivid, mulla, aitas traktoritöödega," lausus Allar Tulik.
Et kirik ei ole muinsuskaitse all, sai arhitekt Karmo Tõra nii-öelda vabad käed.
"Tahtsime teha kirikut, mis oleks Setomaa kirik. Ja nüüd ongi nii, et fassaad on tehtud pitsilise mustriga, mida tavaliselt ei tehta. Seal on kasutatud seto värve – punast, sinist ja lambavilla valget. Akna alla ja akna peale on ümber kiriku tehtud seto vöö muster. Leek tuli uus, suurem. Leek on siis see sibul, mis on seal keskel katuse peal. Tornikuppel läks kõrgemaks, kogu torni karkass tuli täiesti uus," rääkis Tõra.
Altar ja ikoonid säilisid nii, nagu need on. Osaliselt säilitati ka kiriku vana põrand. Erilist tähelepanu tasub aga pöörata kiriku kellatornile, mille konstruktsioonis ei ole kasutatud metalli.
"Minu meelest tuli Kanadast siia õpetaja, kes õpetas Eesti puutöömehi, kuidas teha konstruktsioon, kus ei ole metalle sees," ütles Tõra.
Miikse kirik on avatud vaid kord kuus teenistuse ajal, mis tähendab, et kiriku sisemusest ei saa näha. Parasjagu otsitaksegi võimalust, kuidas hoida kirikuuksed külastajate jaoks lahti igal nädalal vähemalt ühel päeval.
Toimetaja: Marko Tooming


















