Alijev nõuab Venemaalt Aserbaidžaani reisilennuki allatulistamise tunnistamist

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles laupäeval, et tahab Venemaalt avalikku ülestunnistust, et see tulistas eelmise aasta detsembris kogemata alla Aserbaidžaani reisilennuki, karistaks süüdlasi ja maksaks kompensatsiooni. Kasahastani kukkunud lennukis hukkus 38 pardalviibinut.
Venemaa režiimijuht Vladimir Putin vabandas toona Alijevi ees Kremli sõnul Venemaa kohal toimunud "traagilise intsidendi" pärast, milles Azerbaijan Airlinesi lennuk kukkus alla pärast seda, kui Venemaa õhukaitse avas enda väitel tule Ukraina droonide pihta. Kuid Putin ei öelnud, et Venemaa tulistas lennuki alla.
Alijev rõhutas Hankendi linnas toimunud üritusel The Global Media Forum peetud pressikonverentsil, et tahab Moskvalt, keda ta süüdistas tegevusetuses pärast lennuki allatulistamist, palju enamat. Ta ähvardas Moskvat ka rahvusvahelisse kohtusse pöördumisega.
"Me valmistame praegu ette ja oleme juba Venemaa poolele teatanud, et valmistame ette toimikut esitamiseks rahvusvahelistele kohtutele selles küsimuses. Me mõistame, et see võib võtta aega. Malaisia lennufirma Boeingi puhul (mille tulistasid Ida-Ukraina kohal alla Venemaa toetatud separatistid - toim.) kulus selleks üle kümne aasta," ütles ta.
Alijev märkis, et Aserbaidžaan ei ole Venemaa ametnikelt saanud vastust, et just Venemaa oli seotud lennuki rünnakuga. Alijev rõhutas, et nii Venemaa kui ka Aserbaidžaan teavad, mis tegelikult juhtus, ja Bakuu saab seda tõestada.
"Tekib küsimus: miks nad lihtsalt ei tee seda, mida teeks iga naaber. Meie palved ja nõudmised on täiesti loomulikud: tunnistada ennast selle katastroofi süüdlaseks, karistada neid, kes meie lennuki alla tulistasid, maksta hüvitist ohvrite perekondadele, vigastatutele ja lennuki kaotuse eest," ütles Alijev.
"Need on rahvusvahelise õiguse ja heanaaberlike suhete raames standardsed ootused," ütles ta.
Alijev märkis, et piloodid näitasid üles julgust ja suutsid tabamuse saanud lennuki maandada. Sündmuskohale saabunud päästegrupp teatas kohe, et lennuki kere oli auke täis ja sees oli kaks haavatut.
Alijev nimetas Venemaa poole avaldusi, et väidetavalt ründas lennukit "Ukraina droon", absurdseks. Lisaks ei olnud Venemaa õhuruum suletud, see suleti alles mõni minut pärast lennuki vastu toimunud rünnakut.
"Lennuki vastu toimus kaks rünnakut. Kujutage ette: Ukraina droon saabub, sihib Aserbaidžaani lennukit, tabab seda, kukub alla ja ründab siis uuesti. See on lasteaialastele mõeldud lugu. Me teame, mis juhtus," rääkis ta.
Alijev ütles, et Aserbaidžaani peaprokurör on saatnud Venemaa uurimiskomitee juhile kirju seitse kuud, kuid on saanud ainult ühe vastuse: "Uurimine on pooleli."
Alijev ütles, et peab sellist käitumist kahjulikuks. "See ei vii meid unustamiseni – me ei unusta. Oleme valmis ootama kümme aastat, aga õiglus peab võidutsema. Ja kahjuks ei aita praegu ebakindel olukord kaasa Venemaa ja Aserbaidžaani kahepoolsete suhete arengule," rõhutas ta.
"Me teame täpselt, mis juhtus – ja me saame seda tõestada. Lisaks oleme kindlad, et ka Venemaa ametnikud teavad, mis juhtus," ütles Alijev. "Tegelik küsimus on: miks nad ei teinud seda, mida iga vastutustundlik naaber peaks tegema?"
Lend J2-8243, mis oli teel Bakuust Tšetšeenia pealinna Groznõisse, maandus avariiliselt Aktau lähedal Kasahstanis pärast kõrvalekaldumist kursilt Lõuna-Venemaal, kus väidetavalt toimus samal ajal Ukraina droonirünnak. Õnnetuses hukkus 38 ja ellu jäi 29 inimest.
Moskva ja Bakuu suhted on viimastel kuudel tõsiselt halvenenud pärast seda, kui Vene politsei pidas kinni Venemaal elavate etniliste aserbaidžaanlaste rühma ja süüdistas neid erinevates kuritegudes.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, LIGA.net









