Sihtasutuse juhataja Urmo Saareoja sõnul on vaja lauluväljakule ehitada ka muud taristut.

"Kõige keskmes on meie mereallee promenaadi loomine. Kogu töö on tegelikult inspireeritud just sellest, et me oleksime üks linnaruumi osa. Ühelt poolt Reidi teega liitmine, teiselt poolt Kadrioruga, ülevalt Lasnamäega ja Pirita-poolses otsas siis selle näituste alaga. Lisaks loome me Mäe väravasse turistidele ja kohalikele mõeldud külastuskeskuse. Lauluväljaku külalistele mõeldes teeme ka uue toitlustusala. Täna on laulupeo toitlustus lahendatud näituste messikeskuses, aga kuna see on erakinnistu ja selle omanik on avaldanud soovi hakata seal arendustegevusega pihta, siis kogu see laulupeo lauljate toitlustus peab tekkima lauluväljaku territooriumile," selgitas Saareoja usutluses ERR-ile.

Saareoja ei välistanud, et käiguteede rajamisel tuleb mõned puud ka ümber istutada või maha raiuda: "Me räägime täna kümnest puust tegelikult. Seal on ka neid puid, mis võib-olla on juba päris pikalt olnud meie alal kriitilises seisus."

Lauluväljaku viimane suur väljaehitamise etapp oli 1960, kui valmis tänane lauluväljaku hoone ja hakati ka päris palju puid juurde istutama.

"Väga paljud puud on üksteise kõrvale istutatud ja täna on need suureks kasvanud. Nende puude tervis pole tänu sellele, et nad on üksteisele liiga lähedal, kõige parem. Võib-olla teinekord ongi targem see üks puu maha võtta ja päästa sellega mitmeid teisi puid," rääkis Saareoja.

Saareoja tõdes, et kuigi varasemad arutelud detailplaneeringu asjus lõppesid erimeelselt, siis praeguseks on partnerid jõudnud ühise arusaamani.

"Nüüd ongi tegelikult pall linnaameti käes, kes siis peabki andma heakskiidu, et lauluväljak saab algatada riigihanke detailplaneeringu koostaja leidmiseks," ütles Saareoja.