Laulu- ja tantsupeo üle 150-aastane traditsioon on seni toimunud ühiskondliku kokkuleppena, ent nüüd on tekkinud initsiatiiv see seadusesse raiuda. Sellel mõttel on nii tuliseid pooldajaid kui ka vastaseid.

Kibekiire töö laulu- ja tantsupeo traditsiooni seaduseks vormimiseks algas märtsis, kui endisest kultuuriministrist riigikogu liige Tõnis Lukas Isamaast eelnõu riigikogule üle andis. Selle järgi peaks seadus juba uuest aastast jõustuma.

"Praegu tullakse ja osaletakse ikkagi peamiselt kahe asja pärast: üks on rahvuslik vaimustus, teine on see kvaliteet. Selle hoidmiseks tuleb pingutada. Selline ettevaatav ettekirjutus on minu meelest tähtis," lausus Lukas.

Seaduse tekst kirjeldab ära peo staatuse ja korralduse, järjepidevuse tagamise ja rahastuse, ent loetleb üles ka kõik osalevad kooriliigid ja kirjutab ette, et vähemalt kolmandik repertuaarist peab kuuluma eesti koori- ja orkestrimuusika klassikasse ning kõlama eesti keeles või selle murretes. Tantsupeo repertuaar aga peab tuginema ka autoriloomingus rahvatantsu seadetele.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kadri Tali peab sellist detailsust pidu lämmatavaks ning seadust ebavajalikuks ja populistlikuks.

"Mida me päästma läheme? Ma arvan, et selleks, et säilitada ja garanteerida jätkusuutlik rahastus ja kohad. Selleks ei ole vaja sellist seadust, mis piirab nii suuresti kunstiliselt ja annab mingi teatud tsensuuri sellele tulevikusündmusele. See piiraks selle traditsiooni vabadust," sõnas Tali.

Koorimuusika- ja rahvatantsukorraldajad on aga seaduse usku.

"Ma ikkagi arvan, et nii suuri ühiskondlikke liikumisi on ikkagi mõistlikum reguleerida. Siiamaani olid koolides saalid. Siiamaani on vanad kultuurikeskused. Siiamaani on toiminud näiteks need kokkulepped, et need kollektiivid kusagil harjutavad. Praegu tehakse juba koole ilma saalideta. Praegu juba osa omavalitsusi nõuab kollektiivilt harjutusruumi eest renti. Kas on vaja seaduse tasemel ära reguleerida ka see, millised kooriliigid osalevad ja milline repertuaari ülesehitus välja näeb? Kuskilt maalt sa pead ju sõnastama, mis see laulupidu on, mida sa seadusega nagu reguleerid. Selles mõttes on see minu meelest mõistlik," ütles Eesti kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner.

"Kultuurikomisjonis meil oli arutluse all küsimusi, kas me peame ette ütlema, mitu protsenti laulupeo repertuaarist peab olema varasem looming või nii-öelda see kullavaramu, aga põhimõtteliselt ilmselt keegi ei kahtle ju selles, et suures plaanis ju ikkagi see seadus täidab ja toob esile neid tingimusi, millega me täna tegeleme. Selle seaduse võib-olla üks kõige olulisemaid rolle ongi pöörata rohkem tähelepanu õpetajatele, nende järelkasvule ja nende töötingimustele," rääkis Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi direktor Karel Johannes Vähi.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla ütles AK-le, et kuna seaduseelnõu valmis tänavuse peo kõige kibekiirema ettevalmistustöö ajal, pole neil mahti olnud veel seisukohta kujundada, ent sügisel võtavad nad selle töö ette ja analüüsivad seaduse teksti lause-lauselt läbi.

Valitsus seaduse loomist ei poolda. Samale järeldusele on jõudnud ka aastate jooksul kultuuriministeeriumis tehtud analüüsid, millest ühega alustati veel Tõnis Lukase ministriks oleku ajal.

"Eesti riik toetab pidude protsessi nii praegu ja nii ka edaspidi. Ilma seaduseta. Me peaksime vältima ülereguleerimist. Neid probleeme saab lahendada valdkondlike kokkulepete, toetusmeetmete, arendusprogrammide ja kohalike omavalitsuste ning haridusasutuste teadlikkuse tõstmise kaudu. Minu meelest on oht, et seadus võib panna meie peo lukku, pidu ei saaks enam olla nii dünaamiline, nii ajaga kaasas käiv, mis on vaimse pärandi säilimise üks eelduseid," sõnas kultuuriminister Heidy Purga.

Järgmine laulu- ja tantsupidu toimub kolme aasta pärast. Siis peetakse noorte pidu ja üldpidu erandlikult samal suvel järjestikuste üritustena. Seaduse tekst lubaks selliseid erandeid vaid ministri määrusega.