"Näiteks minu viimane valve paar päeva tagasi, kui tegelikult 100 protsenti olid kõigi patsientide seisundid seotud mingit pidi joobeseisundiga. See jääb silma, valve üleandmistel samamoodi," rääkis Paadik.

"Profiil on alates teismelistest kuni eakate inimesteni välja. Kui me siin kolleegidega omavahel arutame, siis mingit laadi muutused ikkagi ajas toimuvad, et seda esineb ikkagi rohkem kui varasemalt," lisas Paadik.

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juht Andres Lehtmets ütles, et suvel kiputakse küll rohkem alkoholiga liialdama, kuid ei tule ette aega, mil nad oleks erakorralises vastuvõtus sellest probleemist vabad.

Lehtmets märkis, et erakorralise arstiabi juurde käibki paratamatus, et seda ei ole kunagi piisavalt. Periooditi pöördutakse rohkem ning siis taas nõudlus vaibub. Seega on tarvis paindlikkust, sõnas ta.

"See, et Eesti inimesed joovad üldiselt päris palju alkoholi, on ka teada fakt ja paraku siis alkoholist tulenevad tervisehädad on ka päris igapäevased tulema," nentis kogenud psühhiaater.

"Meie jaoks on probleem muidugi sarnane sellega, millega puutuvad kokku tavalised erakorralise meditsiini osakonnad, ehk siis inimesed, kes on intoksikatsiooni seisundis, mida alkoholijoove ju iseenesest on, kindlasti vajavad mingit arstlikku hindamist või vähemasti meditsiinitöötaja hindamist, kas seal all ei või olla mingisugust tõsisemat tervisehäda. See aga ei tähenda alati seda, et need inimesed peaksid saama kaineks haiglatingimustes, mida ilmselt vägagi palju oodatakse," selgitas Lehtmets.

"Politsei või siis ka erakorralise meditsiini jaoks kiirabi toob nad erakorralise meditsiini osakonda või siis psühhiaatriakliiniku vastuvõttu ja oodatakse, et me võtame nad pikka aega vastu. Ja kui nad on saanud kaineks ja jõudnud nii-öelda iseeneses selgusele, siis nad lähevad kenasti koju. Kahjuks sellist ressurssi meil ei ole."

Doktor Lehtmets rõhutas, et nad võtavad psühhiaatria erakorralisse osakonda vastu ja vajadusel ka haiglasse sisse kõik, kel tarvis vastavat abi, olgu neil psühhoosiseisund, sealhulgas deliirium või tõsised suitsiidimõtted.

"See aga alati ei tähenda, et need inimesed peaksid saama kaineks haiglatingimustes – mida meilt ilmselt vägagi palju oodatakse. Kas siis meie jaoks politsei toob nad või erakorralise meditsiini jaoks kiirabi vastuvõttu ja oodatakse, et me võtame vastu. Ja siis, kui nad on saanud kaineks ja jõudnud nii-öelda iseenesest selgusele, kõnnivad nad kenasti koju. Et kahjuks sellist ressurssi meil ei ole."

Paljud sõltlased pole ravist ja abist huvitatud

See, et Tartus peab just psühhiaater hindama joobes inimese seisundit, on doktor Paadiku sõnul aga ressursi raiskamine, kuna selliste inimestega tegelemine ei vaja arstlikku pädevust.

"Arvestades praegust arstide puudust ja töökoormuse suurust, on see tegelikult ilmselge eriarsti raiskamine. Me räägime, et inimesed ei saa piisavalt arsti juurde ja samal ajal kasutamine eriarste ööpäevaringselt ja koheselt sellist sellist tööd tegema, mis ei vaja arstlikku pädevust."

Paadik kommenteeris ka esmaspäevast Ida-Tallinna Keskhaigla arsti Toivo Tänavsuu polariseerivat kirjutist, kuidas alkohoolikud koormavad üle erakorralise meditsiini töötajaid. Paadik nentis, et sõltuvushäire kujuneb pika protsessina ning asjaolud ei ole kunagi must-valged.

"Me võime oma töös igas erinevas etapis patsienti tabada. Ma arvan, see, mida Toivo Tänavsuu rääkis, see oli arsti vaatenurk, EMO arsti vaatenurk, millega tema kokku puutub ja see peegeldas abitust antud olukorra suhtes. Lähedane hindab oma perspektiivist ning ka psühhiaatril on kindlasti oma seisukoht. Fakt on see, et sõltuvushäirete ravi on vabatahtlik ja paljud sõltlased abist ja ravist huvitatud ei ole."

Juhul, kui inimene on motiveeritud oma sõltuvushäiret ravima, saab ta Tartus minna näiteks eraldi sõltuvushäirete osakonda, rõhutas doktor Paadik. Ta märkis, et sinna tahtest olenematult ei hospitaliseerida ehk inimene peab sinna omal algatusel pöörduma.

"Joove mõjutab ju nende käitumist ja mõttekäiku, tegemist on ikkagi neurotoksiliste ainetega," kirjeldas Paadik. "Ehk väga raske on hinnata, kas seal on ka mingisugust muud psühhiaatrilist seisundit. Tavapärane käitumine ongi see, et kui inimene on lausjoobes, siis me suuname ta kainestusmajja ja palume siis sümptomite püsimisel hiljem tagasi pöörduda," sõnas Paadik.

Nii psühhiaatrikliiniku juht doktor Lehtmets kui ka dr Paadik nendivad, et olukord on ääretult keeruline, kuid midagi peab muutuma. Kõige loogilisem oleks need joobes patsiendid suunata otse erakorralise meditsiini osakonda, nagu teevad teised haiglad. Lehtmetsa sõnul seisab see aga seaduse taga.

Paadiku sõnul oleks ka variant muuta kainestusmajad meditsiiniliselt pädevamaks, et seal osataks täpset seisundit ja joovet määrata.