Taimekaitse spetsialist: võõrnälkjate korjamine peaks olema rahvussport
Juba mitmendat suve on Eestis suureks nuhtluseks Hispaania teeteod. Tallinna botaanikaaed on samuti tigudega hädas ning võõrliiki korjatakse mitu korda päevas, et iluaia taimi päästa. Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialisti Pille Hermanni sõnul on Eesti kliima Hispaania teetigude jaoks ideaalne, mistõttu suureneb võõrnälkjate populatsioon väga kiiresti.
Nagu kõikjal Eestis käib ka Tallinna botaanikaaias iga päev usin teetigude korjamine. Saate "Ringvaade suvel" reporter Coco Rõõmusaar pani end proovile ja käis botaanikaaias tigusid otsimas.
"Parim aeg nende korjamiseks on hommikul kuue-seitsme ajal või siis õhtul peale päikeseloojangut. Palaval päeval armastavad nad olla jahedates kohtades kivimüüride all või kiviaedade vahel," sõnas Rõõmusaar.
"Nende lemmiktoit tegelikult on lehtsalat, aga kõlbab ka roosiõis või rabarberileht," lisas reporter.
Hispaania teetigude lima muutub pruuniks ja seda on väga raske maha pesta. Soovitatavalt tuleks korjates kätte panna kindad, kasutada pinsette või tange.
"Hispaania teetigudega kehtib vist see reegel, et kui korjama hakkad, siis korjama jääd ja tundub, et kuna muud lahendust meil ei ole, siis saab iga päev korjata ja terve suve vältel," ütles Rõõmussaar.
Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialist Pille Hermanni sõnas, et Hispaania teetigude korjamise peaks lausa rahvuslikuks spordiks kuulutama.
"Tundub, et nad on tulnud, et jääda. Ma juba vaikselt omaette viskan nalja sellel teemal, et meil võiks kuulutada välja kolmanda rahvusliku spordiala, et kõigepealt oli naise kandmine, siis oli saapa viskamine ja nüüd siis on tigude korjamine," naljatles taimekaitse spetsialist.
Hermanni sõnul on võõrnälkjaid Eestis nii palju, kuna kliima nende jaoks on ideaalne.
"Meil on niiskust, meil on soojust ja aeg-ajalt on meil ka soojad talved, mis aitavad veelgi rohkem seda populatsiooni suurendada. Selle eelmise viletsa suusailma tulemus ongi see, et meil on neid tänavu eriti rohkelt," rääkis Hermann.
"Praegusel hetkel ma ütlen tõesti, et tasub nad kokku korjata rohelise seebi lahusesse, mis on kõige lihtsam viis tigusid hävitada. Kiputakse ka aeg-ajalt soola kasutama, aga seda soola kulub väga palju," lausus Hermann.
Hermanni sõnul ei pea nad enam botaanikaaias korjatud tigude üle arvet, kuna elukaid on liiga palju.
"Algusaastatel, kui me nendega tegelema hakkasime, siis me tõesti loendasime, et palju päeva jooksul kokku on korjatud, aga nüüd enam keegi ei loe. Lihtsalt korjame neid nii palju, kui võimalik on kokku koguda," lausus Hermann.
Ühtlasi kardab taimekaitse spetsialist, et varsti on kogu Eesti Hispaania teetigudega kaetud.
"Ei maksa praegu kurja välja kutsuda, et kogu Eesti ei ole kaetud. Ma arvan ja kardan, et see on aja küsimus. Kui just ei tule meile otsa ühte korralikku põuda, kuiva ja sellele järgnevalt veel korraliku talve, kus on tõesti pikalt - 20 kraadi, siis on lootust nendest jagu saada," lausus Hermann.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Ringvaade suvel", intervjueeris Marko Reikop









