Reformierakonna ja Eesti 200 selle aasta mais kinnitatud koalitsioonilepe näeb ette riigifirmade omaniku ootuste ehk riigipoolsete juhtnööride uuendamise. 

Nimeliselt on leppes ära mainitud rahandusministeeriumi vastutusalas olev Riigi Kinnisvara AS (RKAS), mille uued riigipoolsed ootused on kavas üle vaadata 2025. aasta kolmandaks kvartaliks ning kliimaministeeriumi vastutusalasse jääv Elering, mille omaniku ootused peaksid selguma neljandaks kvartaliks.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on RKAS-i riigipoolsed ootused valmimisel ning eelkõige keskendutakse riigi kulude vähendamisele

"Sisu on see, et riik kulutaks endale vähem," sõnas Ligi ning selgitas, et tal pole seda paberit hetkel käepärast võtta ning sestap detailsemaks ei soovinud minna.

Samuti rahandusministeeriumi vastutusalasse jääva Eesti Energia omanike ootused, mis ilmusid eelmisel nädalal, on juba varasemalt kriitikat saanud.

Nimelt ootab riik Eesti Energialt, et nad tagaksid samal ajal varustuskindluse, konkurentsivõime ning puhtama tootmise. Need eesmärgid käivad aga üksteisele vastu, kirjutas rahandusekspert Villu Zirnask Äripäevas.

Selliseid riigipoolseid juhiseid saades peab Eesti Energia juhtkond ise ootuseid tõlgendama ning lugema välja, millisel juhisel asub konkreetsel ajahetkel raskuskese. Kui poliitlist suunda loetakse aga valesti, riskitakse näiteks erikontrolli kaela sadamisega, märkis Zirnask.

Ligi ootustes vastuolu ei näe ning tema sõnul on tegemist optimeerimise küsimusega.

"Need on kolm nurka, mille vahel tuleb liikuda, esimine asi on loomulikult varustuskindlus. Sellel [konkurentsivõimel] on väga praktiline sisu. Eesti Energia ei ole börsil olnud konkurentsivõimeline pakkuja ja ei suuteline olnud investeerima konkurentsivõimesse," sõnas Ligi.

Lisaks sellele on riigil Eesti Energiale ootus, et ettevõte maksaks dividendidena välja viie aasta keskmisena 50-100 protsenti emaettevõtja puhaskasumist. Seda saab tõlgendada ka lisamaksustamisena, kuna Eesti Energia täidab sektoris loomuliku monopoli rolli, mis tähendab, et inimesed on sunnitud nende teenust tarbima.

Ligi sõnul on aga arusaam Eesti Energiast kui loomulikust monopolist vale.

"Punkt üks: Mitte kuidagi ei ole Eesti Energia loomulik monopol. Börsile pakkujad ei ole loomulikud monopolid definitsiooni järgi. Isegi Olkiluoto [tuumaelektrijaam] pole. Punkt kaks: see on äriühing, dividendiootus on elementaarne. Kui me isegi kirjutaksime, et ta ei pea kasumit tootma, siis see oleks vastupidi riigiabi reeglitega" selgitas Ligi.

Kliimaministeerium nõuab konkurentsivõimelist elektrihinda

Energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti sõnul seatakse elektri põhivõrgu monopoolsele operaatorile Eleringile ette nii seaduslikult kui ka riigipoolsete ootustena konkurentsivõimeline hind.

"Nagu ma Eleringile ka kirjutasin, on võimalik see võrgutariifi tõus, mis võiks väiksem olla, kui omanik ootab investeeritud kapitalilt madalamat tootlust. Ehk et säilib ettevõtte investeerimisvõime, säilib ettevõtte dividendi maksmise võime ja sealt läbi selle, et on ka omakapitalil tootlus olemas, sest et ega Elering ei ole ju ainukene reguleeritud äriskeem," lausus Sutt

See ei tähenda aga seda, et tariifitõus jääks tulemata, vaid tariif tõuseks Sutti sõnul ligikaudu 12 kuni 14 protsenti.

Eleringi tulevased ootused keskenduvad Suti sõnul lisaks võrgusageduse hoidmise võimekusele ka kriitilise infrastruktuuri kaitsele.