Elering teatas eelmisel nädalal, et alustab ettevalmistusi neile kuuluva Kiisa kahe gaasielektrijaama rendile andmiseks. Tegu on uue suunisega energeetika- ja keskkonnaministrilt Erkki Keldolt, sest mullu aprillis toetas valitsus toonase ministri Andres Suti ettepanekut hakata valmistama ette Kiisa jaama müüki.

Kiisa jaama kasutusväärtus väheneb riigi ja Eleringi jaoks mõne aasta pärast, sest 2028. aastal lõpeb Euroopa Liidu antud erand, mis lubab Kiisa jaamal osaleda vajadusel Balti sagedusreservide turul. Pärast seda oleks nende kasutus piiratud algse eesmärgiga ehk töötada vaid siis, kuid tekivad võrguhäired või pole piisavalt võimsust.

Avariijaamana kahe gaasielektrijaama, mille koguvõimsus on 250 megavatti, pidamine pole aga odav lõbu. Näiteks mullu olid ülalpidamiskulud 1,8 miljonit eurot. Tänavuseks prognoositakse sama kulu, ütles ERR-ile Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer.

Elering katab jaama püsikulud oma reguleeritud tegevuse tuludest, lisas ta.

See, et Kiisa jaam saab osaleda sagedusreservide turul, ei ole samas mõeldud püsikulude katmiseks, märkis Klemmer.

"Kiisa arvestamine sagedusreservide hulka ei ole ennekõike jaama ülalpidamiskulude katmise meede. Selle peamine majanduslik kasu seisneb välditud kulus elektri lõpptarbijale: Kiisa võimsuse võrra on Elering pidanud reserve turult vähem ostma, mille võrra on lõpptarbija arvel tasakaalustamisvõimsuse kulu olnud väiksem," lausus ta.

Turuosalised on Kiisa jaama sagedusreservide turul kasutamise suhtes olnud kriitilised, märkides, et Elering ostab seeläbi iseendalt teenust.

Reservide turult ostmise katab elektritarbija: tänavu lisandus elektriarvele tasakaalustamisvõimsuse tasu, mis on 3,73 eurot megavatt-tunnist ja see peaks keskmisele kodutarbijale (tarbimisega 250 kilovatt-tundi kuus) tähendama kuus lisakulu 1,2 eurot. Varem tasu Elering reservvõimsuste ostmise eest ise, kasutades selleks ülekoormustasu.

Kui Kiisa kaks jaama rendile antakse, siis tekib küsimus, kuidas kasutab Elering ülalpidamiskuludelt vabanevat ja rendist saadavat raha. Klemmer ütles, et kuivõrd rendile andmise täpsed tingimused on alles selgumisel, siis sellest sõltuvad ka ülalpidamisekulude muutused.

Rendile andmisel teenitud renditulu mahus vähendatakse Eleringi võrgutasus Kiisa elektrijaamaga seotud kulusid, lisas ta.

Kiisa jaamade rentnikul aga ei teki automaatselt õigust toetustele, mis on praegu seotud nende jaamade reservis hoidmisega, märkis Klemmer.

"Võimalikes tuleviku meetmetes osalemise võimalus sõltub konkreetse meetme tingimustest ja täna ei ole võimalik seda kindlalt hinnata," lausus ta.

Kiisa jaamade ülalpidamiskulud kahvatuvad samas Eesti Energiale kuuluvate põlevkivijaamade kulude ees, mis ulatuvad mitmekümne miljoni euroni. Kui varem kattis need kulud Eesti Energia ise, siis nüüd katab need samuti elektritarbija, varustuskindluse tasuga. Jaanuaris arvele lisandunud tasu on tänavu 7,58 eurot megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta.

Elering ja Eesti Energia sõlmisid mullu selle toetuse jaoks saartalitlusvõime tagamise lepingu. Vajaliku 1036 megavati tootmisvõime hoidmine maksab lepingu järgi maksimaalselt 59,5 miljonit eurot aastas.