"Droonide kasutamine ja nende tootmise suutlikkus Venemaal on kasvutrendis. Kui 2024. aastal kasutati keskmiselt kuu jooksul 1000 Geran- ja Shahed-tüüpi drooni Ukraina vastu, siis 2025. aasta praeguse seisuga ulatub kuu keskmine juba 4000 droonini," ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakanno juhataja Gert Kaju reedel ministeeriumis toimunud briifingul.

Ukrainat rünnates keskendub Venemaa õhukaitse ülekoormamiseks mõnele kitsamale piirkonnale ja objektile seal, et rohkem ründedroone sihtmärgile jõuaks.

Kaju sõnul võib prognoosida, et pikemas perspektiivis on Venemaal täiendavat suutlikkust droonitootmist suurendada. "Sealhulgas on märgiline, et Põhja-Korea saadab Venemaale paarkümmend tuhat töölist, kes peaksid võimalikku töökäte puudust kompenseerima," lisas ta.

Ehkki Venemaa on oma droonijõudlust tugevalt kasvatamas, ei sünni see üleöö, vaid toimub pikemas perspektiivis, märkis Kaju ja lisas, et senised Ukraina rünnakud Venemaa droonitootmisettevõtete vastu on pigem lühiajalise mõjuga ning Venemaa on suutnud tootmise pärast rünnakuid kiiresti ümber korraldada.

Vene droonitehasest Alabuga erimajandustsoonis on hiljuti Ukraina-meelses sotsiaalmeedias ilmunud ka kõnekas video:

Step inside the world's biggest strike drone plant (according to its CEO Timur Shagivaleev), and discover the chilling reality of the world's largest military drone manufacturing factory that employs and brainwashes children.

"Sizewise, this plant is not smaller than aviation… pic.twitter.com/OmMONaZs1J

— Natalka (@NatalkaKyiv) July 21, 2025

Rindel olukord stabiilne

Kommenteerides olukorda rindel, ütles Kaju, et suures plaanis on olukord stabiilne, kuigi Ukraina võib olla sunnitud peagi loovutama Donetski oblasti kaks asulat.

"Viimase nädala jooksul on Vene agressioon Ukraina vastu jätkunud endises tempos ja formaadis. Ehk võrreldes varasema perioodiga ei ole täheldada mingeid olulisi sisulisi muutusi, ei vormi ega ka kvaliteedi osas," rääkis Kaju. "Operatiivtaktikalisel tasandil jätkub lahingutegevus senise loogika ja intensiivsusega, ööpäevas toimub endiselt 160 lahingkontakti," lisas ta.

Kaju sõnul on Vene relvajõudude põhiline jõupingutus endiselt Donetski oblastis fookusega Pokrovski ja Konstantinivka asula suunas.

"Me ei saa välistada, et pikemas perspektiivis on Ukraina sunnitud need mõlemad asulad loovutama. Aga ma rõhutan, et see on pikem perspektiiv, eks lahingutegevuse intensiivsus näitab, kuidas olukord seal tegelikult areneb," märkis ta.

"Küll aga on oluline siin mainida seda, et isegi kui need kaks asulast peaksid langema, ei too see kaasa mingit sisulist läbimurret sõjategevuses operatiivtaktikalisel tasandil," rõhutas Kaju.

Muudel rindelõikudel Ukrainas on olukord staatiline, mis tähendab, et seal toimuvad erineva intensiivsusega rünnakud, kuid need jäävad ilmselgelt alla Donetski suunale, lisas kaitseministeeriumi esindaja.

Kaju rääkis ka, et poliitilisel tasandil jätkab Venemaa juhtkond katseid õigustada oma agressiooni Ukraina vastu, süüdistades sealhulgas läänt rahuläbirääkimiste rikkumises, näiteks pikamaarelvade tarnimisega Ukrainale.

"Sellega paralleelselt jätkab Vene propagandamasin sõjahüsteeria õhutamist ja läänest, sealhulgas ka Ukrainast, vaenlase kuvandi loomist. Vaenlase kuvandi loomisest on saanud justkui Venemaa jaoks eesmärk omaette, mille nimel kogu Vene ühiskond ja majandus toimib," ütles Kaju.