Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse juht Jaan Undusk ütles, et võrreldes viie nädala taguse ajaga, mil korralisel evalveerimisel saadi lõplikult negatiivne tulemus ja keskuse rahaline seis muutus ebaselgeks, muutusi pole olnud.

"Oleme teinud ettepaneku, et keskuse juhi kohusetäitjaks saab praegune juhtivteadur Kristi Viiding ja hakkame päästeplaani välja mõtlema. Augustis on meil koosolek, kus teemat täpsemalt arutame," ütles Undusk.

Undusk selgitas, et kui teadusasutus läbib evalveerimise, siis on tal õigus taotleda teadusprojekte ehk grante, mis toovad asutusele raha. Grantidele lisaks on asutusel olemas ka baasfinantseerimine, mille suurus sõltub publikatsioonidest ja muust.

"Baasfinantseerimist võiks ju tingimisi nimetada püsirahastuseks, aga kui asutus ei saa positiivselt evalveeritud, siis kaob ära ka baasfinantseerimine, kirjuta nii häid artikleid kui tahes. Asutus võib olla täies elujõus, aga kui väliskomisjon arvab, et see õitseng ei kesta kaua ja et viie aasta pärast võib kõik olla teisiti – andes niisiis põhjust negatiivseks evalvatsiooniks –, siis see halvab asutuse täielikult. Uusi projekte taotleda ei saa ja baasfinantseerimine kaob samuti," sõnas Undusk.

"Tugev puu murdub jalalt. Mitte asutus, vaid süsteem pole jätkusuutlik," lisas teadlane.

Unduski sõnul muudab asja kummaliseks see, et suuresti samadest isikutest komisjon andis UTKK-le seitse aasta tagasi kõrge hinnangu. "Nüüd oleme paremas seisus, aga hindamist ei läbinud. Täielik paradoks, sest UTKK-l on kõigi aegade üks parimaid seise," ütles Undusk.

Haridus- ja teadusministeerium ootab UTKK-lt septembri jooksul ellujäämiskuvandit.

Undusk ütles, et ministeerium on andnud neile võimaluse üleminekuajaks ja on andnud ka suulise lubaduse abirahaks – aga kas ja mis suuruses seda raha järgmisel aastal tuleb, pole teada.

"Oleks absoluutselt normaalne, kui sellises olukorras säiliks vähemasti baasfinantseerimine. Meie olemasolu pikemas plaanis võiks seisneda selles, kui meile antaks riiklik tellimus kirjutada näiteks uus eesti kirjanduse akadeemiline ajalugu," rääkis Undusk.

Unduski hinnangul näitlikustab UTKK juhtum muuhulgas Eesti projektipõhise teadussüsteemi haavatavust.

Teaduste akadeemia: keskus peab ellu viima muudatused

UTKK on avalik-õigusliku Eesti Teaduste Akadeemia ainus teadusasutus, ja nagu öeldakse ERR-ile haridus- ja teadusministeeriumist (HTM), on ka keskuse tuleviku üle otsustamine teaduste akadeemia kätes.

Teaduste akadeemia presidendi Mart Saarma sõnul on akadeemia väga pettunud rahvusvahelise hindamise tulemusest.

"Oleme seda arutanud nii keskuse töötajatega kui ka haridus- ja teadusministeeriumiga. Teaduste akadeemia on seisukohal, et siin on tegemist olnud ebaõnnestunud kohtumisega ja keskuse teadlaste tase on kõrge, mida kinnitab ka see, et Kristi Viiding ja Martin Klöker said Eesti teaduspreemia," ütles Saarma.

"Mina annan sellele keskusele täieliku toetuse. Akadeemia tahab aidata keskusel välja tulla sellest keerulisest olukorrast," sõnas Saarma.

Saarma sõnul on ka HTM väga mõistvalt suhtunud kirjanduskeskuse tulevikku ja nad on nõus kuni järgmise hindamiseni, mis võiks toimuda kahe kuni kolme aasta pärast, kirjanduskeskust natuke rahaliselt toetama.

Saarma mainis, et kuigi UTKK töötajad ei saa raha taotleda Eesti teadusagentuurilt, võivad nad seda taotleda rahvusvahelistest allikatest. "Võimalus on veel tihendada koostööd ülikoolidega, seni on neil tihe koostöö olnud Tallinna Ülikooliga," lisas ta.

Samuti mainib Saarma, et UTKK-l on võimekus kirjutada uus eesti kirjanduse akadeemiline ajalugu. Rahastus sellele võiks tulla mitmest allikast – lisaks HTM-ile võiksid õla alla panna ka kultuuriministeerium ja valitsus ning miks mitte ka eraisikud.

Sarnaselt Saarmaga on keskuse saatuse osas optimistlik ka akadeemik ja Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm, kes on akadeemia asepresidendina UTKK teemaga tegelenud.

"Praegune seisukoht akadeemial on, et UTKK peaks jätkama senise asutusena teaduste akadeemia rüpes. Ta ei peaks liituma mõne ülikooliga, mis oli üks variant laual, või üldse oma tegevuse lõpetama. Pigem on plaan, et paar aastat elatakse see üleminekuaeg üle tänu ka eeldatavale ministeeriumi sihttoetusele ja valmistutakse uueks rahvusvaheliseks evalveerimiseks," sõnas Tamm.

Tamm ütles, et keskusel on kava viia ellu ka vajalikud muutused, sealhulgas uus arengukava.

"Selle pinnal loodame, et järgmine evalveerimine on positiivne, sest praegune kriitika hindajatelt oligi see, et asutusel puudub selge strateegiline juhtimine ja pole selgeid tulevikuplaane, samal ajal kui teaduslik tase on tugev," rääkis Tamm.

Tamm viitas ka võimalusele, et järgneval kahel aastal võivad UTKK töötajad küsida uus grante koos ülikoolidega. "See oleks võimalus saada osaliselt ka Eesti teadusraha toetust oma teadustööks," ütles Tamm.

Saarma sõnul pole veel ametlikku otsust, et keskust hakkab juhtima Kristi Viiding, kuid see on põhimõtteline kokkulepe.

"Nii akadeemia juhtkond kui ka eestseisus olid arvamusel, et see ettepanek peaks tulema kirjanduskeskuselt. Sellest ettepanekust lähtudes on plaan tõesti, et akadeemik Undusk, kes on 25 aastat keskust juhtinud, jätkaks teadlasena, ja kuni valitakse uus juht, täidaks tema kohustusi Kristi Viiding," sõnas Saarma.

Võimalust, et UTKK-l võiks olla püsirahastus, on Saarma sõnul mitu korda arutatud ja see on kirjas ka uues teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses.

"Mina loodan, et uue seaduse valguses sellise püsirahastuse korraldamine on võimalik," ütles Saarma.

UTKK on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku teadusorganisatsiooni asutus, mis moodustati 1993 teaduste akadeemia keele ja kirjanduse instituudi kirjandusosakonna ja sama instituudi koosseisu kuulunud Friedebert Tuglase majamuuseumi baasil.

Kirjanduskeskus kirjastab algupäraseid uurimusi ning eesti rahvuskirjanduse ja humanitaarse kirjasõna allikmaterjale, hooldab ajaloolise väärtusega raamatu- ja kunstikogu, korraldab konverentse, näitusi ja muid üritusi.

Kirjanduskeskuse muuseum haldab ka Tuglase vara, mille ta pärandas Eesti Teaduste Akadeemiale. Tuglas soovis asutada tema koduks olnud majas majamuuseum-uurimiskeskuse. See Nõmme maja oli enne pagulusse minekut ka Marie Underi ja Artur Adsoni kodu ja praegu asub seal kirjanduskeskuse muuseum.