Perlingu sõnul põhjustas olukorra, et mõned riigiasutused kasutasid poolteist aastat täitmisregistrit osaliselt õigusliku aluseta, asjaolude kokkusattumine.

"Poliitiline tasand ei ole oma tööd teinud – nad ei teadnud, mis toimub riigis. Täitevjõud on ära kasutanud seda võimalust, et nii on saanud teha, ning kolmandaks on kõige väiksem ametnik oma tööd teinud arvates, et ta teeb midagi seaduslikku. Aga minu meelest kogu selle loo puhul ei ole mõtet keskenduda minevikule, mis oli või kuidas oli, vaid tuleb mõelda hoopis olevikule ja tulevikule," rääkis Perling.

Perlingu hinnangul on praegu kõige olulisem, et teavitataks inimesi, kelle pangaandmeid on ebaseaduslikult ja põhjendamatult vaadatud, ja nende ees peaks riik vabandama.

"Teiseks ei ole üldse mõtet tuua [vabandustena] mängu rasket kuritegevust ja riigi julgeolekut, see ei puutu asjasse, sest selle eest vastutavatel asutustel on õigus teha ja nad teevad edasi neid päringuid. Küsimus on taandunud ju sellele, et rahapesu andmebürool (RAB) ei ole olnud õiguslikku alust teha, mida ta on teinud. Siin on küll küsimus, et selle eest peab keegi vastutama. Parempoolsed on väga selgelt öelnud, et siin on kindlasti rahandusministri vastutuskoht, et mis riigis toimub, et selline asi on võimalikuks saanud," lausus Perling.

Perling peab oluliseks, et ühiskond peaks alustama laia debatti, et kellel on õigus pangaandmete juurdepääsule.

"Oluline on ka vastutus, aga mitte karistuse võtmes. Peame taastama usalduse, mis inimestel täna on kaduma läinud, sest neil on tekkinud tunne, et riigiametnikud lihtsalt sobravad nende pangakontodel," sõnas Perling.

"Debatt, vabandus ja süsteemi korrastamine," võttis Perling kokku tuleviku sammud.

Tagajärgedega peaks Perlingu hinnangul tegelema riik tervikuna.

"Õigusriigi eest vastutab justiitsminister. Me teame, et RAB on rahandusministeeriumi all ja kogu sisejulgeoleku pool, mille taha üritatakse peita RAB-i tegevust, on siseministeeriumi all. Ehk see on poliitiline tasand – konkreetselt kolm ministrit. Loomulikult tuleb küsida ka RAB-i juhi käest, kuidas see on võimalik olnud, aga seda peabki nüüd tegema juba poliitiline tasand," rääkis Perling.

Perlingu sõnul on eriti kummastav, kui justiitsministeerium nüüd ütleb, et pankadel ei olnud kohustust anda automaatselt ja päringute õigsust kontrollimata täitmisregistri kaudu andmeid välja.

"Kui me räägime riigiasutuste poolt päringute esitamisest pankadele, siis me eeldame, et riik käitub seaduslikult. Ma ei tahaks ka sellises riigis elada, kus siis, kui riik küsib päriselt seaduslikult andmeid, hakkab pank küsima, kas teil alus on, kas teil põhimäärus on, milleks täpselt te ikkagi küsite? Riigi ja inimese suhe ju peabki põhinema usaldusel ja eeldus, et riik ja riigiasutused käituvad seaduslikult, peaks olema a priori eeldus," rääkis Perling.

Perling märkis ka, et õigusriigis peaks järjekord olema nii, et kõigepealt on vabadus ja alles siis, kui see vabadus hakkab riivama kellegi teise vabadust, tuleb piirang.

"See piirang saab olla ainult seaduslik ja proportsionaalne. Kuna süsteemis töötavad inimesed, siis ikka võib vahel juhtuda, et midagi läheb untsu, ja siis tuleb järelevalve ja vastutus. Aga praegu on nagu juhtunud, et debatt sellel teemal on peitu läinud. Sellega tulebki nüüd ja sisuliselt kohe tegeleda," rääkis Perling.

14. juulil piiras justiitsminister Liisa Pakosta täitmisregistris päringute tegemise asutustel, kes selleks eraldi luba ei küsinud. Rahapesu andmebüroo taotluse lükkas ministeerium tagasi. 

Rääkides RAB-i ülesannetest ja ligipääsust täitmisregistrile ütles Perling, et kuritegudega tegelevad julgeolekuasutused ja nendel on vajalikud tööriistad olemas.

"Tõsi, ka nende puhul peab kogu aeg järelevalve ja kontroll toimima. Aga RAB on ennetustegevus ja me peame väga selgelt vaatama otsa, et mis on selle asutuse ülesanded, sest mulle tundub, et on olukord, kui kasutatakse sõna terrorism ja rahapesu, siis poliitikud ehmuvad ära, aga tegelikult tuleb vaadata sinna sisse. Ja praegu ei ole mitte midagi hirmsat juhtumas ja ennetavaid õiguseid, mis piiravad ebaproportsionaalselt inimeste vabadusi, ei tohi RAB-ile anda," rääkis Perling.

1. juulil andis õiguskantsler Ülle Madise kantselei teada, et teatud ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ilma õigusliku aluseta ligi erinevatele pangaandmetele, muu hulgas ka pangakonto väljavõtetele. Õiguskantsleri teatel on riigiasutused teinud pankadesse veidi enam kui aasta jooksul kümneid tuhandeid niisuguseid päringuid.