Juuli hakul ilmnes, et ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ilma õigusliku aluseta ligi erinevatele pangaandmetele, muu hulgas ka pangakonto väljavõtetele ning riigiasutused on teinud pankadesse veidi enam kui aasta jooksul kümneid tuhandeid niisuguseid päringuid.

Samal ajal, kui LHV pank nõuab rahapesu andmebüroolt (RAB) 247 miljoni euro suurust leppetrahvi ning teised Eesti pangad alles kaaluvad, kas samuti nõue esitada, ei ole justiits- ja digiministeerium veendunud, kas pangad on ise andmete jagamist piisavalt tähelepanelikult jälginud.

Ministeeriumi sõnul ei ole registrite ja infosüsteemide keskus (RIK), kes on täitmisregistri volitatud töötleja, nõudnud, et pangad peaksid e-aresti/täitmisregistri teenuse kasutuselevõtul kasutama pangasaladust sisaldavaid automaatvastuseid.

"See, kuidas iga pank päringute käsitlemise sisemiselt korraldab – kas automaatselt või käsitsi, kas ainult arestide või ka infopäringute puhul –, on panga enda otsus ja vastutus. Meil puudub info, kuidas iga konkreetne pank andmeid töötleb," ütles ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aivar Pau.

Ta märkis, et automaatvastused on pankade enda valik. RIK-i hallatav süsteem ei töötle vastuseid sisuliselt ümber ega lisa neile infot – menetlejale edastatakse ainult see, mille pank on vastusena menetleja päringule koostanud.

"Päringuid menetlev e-aresti teenus toimib täitmisregistri tehnilise raamistikuna ning selle spetsifikatsioon ei sätesta kohustust kasutada automatiseeritud vastuseid. Automatiseerimine on lubatud, kuid mitte nõutud," rõhutas Pau.

Pangad ei näe endal võimalust päringu õigsust kontrollida

Pangaliit näeb asja teisiti. Pangaliidu volikogu ja LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel ütles, et päringusüsteemi mõte on päringutele automaatne vastamine.

"Süsteem toimib eeldusel, et õiguslike aluste kontroll on toimunud juba süsteemiga liitumisel ja kõik menetlejad kasutavad päringuid tehes korrektseid õiguslikke aluseid," selgitas ta.

"Pankadel puudub kohustus, aga ka võimalus hinnata täitmisregistri kaudu tehtavate päringute õigustatust. Selleks, et päringu põhjendatust sisuliselt hinnata, peaks pank asuma menetleja rolli ja analüüsima kogu uurimisasutuse sisemiseks kasutuseks mõeldud infot. Sellisele infole pankadel ligipääs puudub ega saakski õiguslikult olla," lisas Kiisel.

Tema sõnul annab riik sisuliselt korralduse esitada infot ja ütleb, et pangad võivad pidada neid päringuid õiguspäraseks.

Kiisel tõi välja, et seda on kinnitanud ka õiguskantsler, kelle seisukohast tuleneb ühemõtteliselt, et panga vaatest peab täitmisregistri kaudu saadud päringule vastama ja pank saab sel juhul arvestada, et päring on esitatud lähtudes tegelikust teabevajadusest, milleks on olemas õiguslik alus.

Ka SEB vastavuskontrolli divisjoni juhi Ivo Leetmaa sõnul on tegu siiski kohustava toiminguga.

"Rahapesu tüpoloogiate arengu ja sellega kaasneva maksete, sealhulgas välismaksete tegemise kiirusega kaasneb ka vajadus operatiivseks andmevahetuseks, kui esineb rahapesu, terrorismi või sanktsioonidest kõrvalehoidumise oht," rääkis ta.

Leetmaa lisas, et seoses Euroopa Liidu nõuetega kohustati liikmesriike parandama rahapesu tõkestamiseks vajalike andmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning Eesti valis andmete kättesaadavuse nõude täitmiseks juba olemasoleva e-aresti süsteemi, kuhu vastavad liidestused päringuteks arendati.

"Tehniliselt on täitemenetluse registri läbi toimiv süsteem automaatne ning esitatud päringutele tuleb pangal vastata. Tegemist on siiski kohustava toiminguga ja isegi kui esinevad ebatäpsused, ei muutu päringu imperatiivne iseloom panga jaoks. Sarnaselt on ka riigi käsitsi saadetavad ettekirjutused, millega andmeid nõutakse, kohustavad," lausus Leetmaa.

Seega puudub pangal tema kinnitusel kummalgi juhul sisuline võimalus veendumaks, kas päringus viidatud õiguslik alus vastab tegelikkuses päringu legitiimsele eesmärgile ehk kas asutusel siiski on alus olemas.

Ministeerium keeldus RAB-ile uuesti ligipääsu andmisest

Justiitsministeerium leiab sellegipoolest, et automaatvastused on pankade enda valik.

"Meie tehniline nõue on teenusega liitumine ja võimekus päringutele vastata.
Vastuste sisu ja ulatus määratakse panga poolt vastavalt seadusele," lausus Pau.

Ta möönis, et kui vaadata üldiselt riigi kehtestatud nõudeid krediidi- ja finantseerimisasutustele, on riik siiski rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestanud pankadele teatud automatiseeritud vastuste esitamise kohustuse, kuid seal kirjeldatud vastused ei sisalda saldot ega pangaväljavõtteid.

"Mis puudutab päringutes sisalduvaid andmevälju, siis krediidiasutuste seaduse paragrahvi 88 kohaselt ei ole krediidiasutus kohustatud kontrollima täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise andmeväljadele sisestatud andmete õigsust, ent neil ei ole ka keelatud seda teha," lisas justiitsministeeriumi kommunikatsiooninõunik.

14. juulil piiras justiitsminister Liisa Pakosta täitmisregistris päringute tegemise asutustel, mis selleks eraldi luba ei küsinud. Samal päeval saatis rahapesu andmebüroo justiitsministeeriumile taotluse, et nende juurdepääs täitmisregistrile taastataks. Ühtlasi kinnitas RAB-i juht Matis Mäeker, et nad on võtnud tarvitusele meetmed andmete töötlemise õiguspärasuse tagamiseks ja kontrollivad neid piisavalt.

Ministeerium lükkas taotluse siiski tagasi. Asekantsler Mari-Liis Mikli teatas sel kolmapäeval RAB-ile saadetud vastuses, et juurdepääsu päringute tegemisele peatasid nad õiguskantsleri välja toodud puuduste tõttu ning selleks, et olukord lahendada, peab RAB koos ministeeriumiga korraldama pangasaladusele juurdepääsu õigusliku analüüsi. Sellesse tuleb kaasata ka õiguskantsleri kantselei ning vajadusel pangaliit või muu seotud asutus.

Mikli märkis, et ministeerium peab väga oluliseks, et pangasaladusele juurdepääsu ulatuse osas ei oleks õiguslikku ebaselgust.

Seepärast tuleb tema sõnul koostöös ministeeriumi ja seotud asutuste ning isikutega kujundada selge ning üheselt mõistetav arusaam, millises ulatuses võib kehtiva õiguse alusel täitmisregistri kaudu rahapesu andmebüroole pangasaladusele juurdepääsu võimaldada.