Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ei nõustu, et toidu hinna kiire tõusu põhjuseks võiks olla liiga suur hulk kauplusi.

"Kui kaupmehel on kõrged kulud, millega iganes see seotud on, see läheb jah toidu hinda, aga ei ole korrektne väita, et toidu kõrgete hindade põhjus on poodide rohkus, see väide ei ole korrektne," ütles Peil.

Uute kaupluste lisandumisel on omad põhjused.

"Tuleb mõista, et Eestis on palju kaubanduspinda osaliselt seetõttu, et me oleme hajusalt asustatud riik ja inimestel peab ka väikestes kohtades olema ligipääs poele. See tõstab statistiliselt pinda inimese kohta, aga ei tähenda, et meil oleks poode liiga palju. Tegelikult on Eestis tugev konkurents kaubanduses ja see hoiab hindu all pigem selle asemel, et neid üles ajada," rääkis Peil.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson tõdes, et mingi mõju võib kaupluste lisandumisel hinnatõusule siiski olla.

"1,3-miljonilisele rahvale üheksa üle riigi opereerivat erinevat toidukaupade ketti – seda tundub esimese emotsiooni pealt selgelt palju," märkis Anderson.

Anderson märkis, et Eestis on praegu 780 toidupoodi 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. Viimase 12 aastaga on lisandunud 270 poodi ja 240 000 ruutmeetrit pinda. Müügimaht ja kasumimarginaal on samas langenud.

Toidukaubandus on Andersoni sõnul mahuäri ja uusi poode avama sunnib just tihenev konkurents.

"See, mida kaupmees taga ajab, on volüüm. 1- kuni 2-protsendilise turuosaga siin väikses miljoniriigis ei ole sa mingi tegija. Maht on see, mis võimaldab saada kauba ostuhinnale madalamat level-it (taset – toim). Selle nimel iga turul tegutseja pingutab," ütles Anderson.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina poodide rohkust toidu hindade suureks mõjutajaks ei pea.

"Rendi osakaal jaekaubanduskettidel ei ole nii suur, et ainult see oleks väga oluline tegur, mille pärast tuleb hindu tõsta. Siia kõrvale peaksime panema selle, kui palju sisseostetud toiduainete hinnad maksavad. Nii et siin on neid tegureid päris palju," lausus Mertsina.