Põhiseaduskomisjon tegi esmaspäeval riigikogu täiskogule ettepaneku asuda muutma presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust, mis võimaldaks hiigelandmelao loomist.

Plaanitud kujul annaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus Rahapesu Andmebüroole võimaluse panna kokku 11 riiklikust registrist masinloetav andmebaas. Küll anonümiseeritud kujul, kuid rahapesule viitavate mustrite tuvastamisel lubaks see andmed personaliseerida.

President Alar Karis jättis juuli alguses seaduse välja kuulutamata, leides, et see ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusega. President märkis, et automatiseeritud andmetöötluse puhul on eriti oluline luua tagatised isikuandmete kaitseks.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi (E200) sõnul leidis komisjon üksmeelselt, et muutmata kujul seadust uuesti vastu võtta ei saa

"Need tõlgendused ja võimalused suhteliselt muretult nende endi hinnangul kuritegu tõkestamisel tegutseda olid liialt avarad," ütles Kiviberg.

"Peame väga jälgima, et juhul kui riigiamet mingisuguseid andmeid kasutab, näiteks kuritegude tõkestamiseks, siis seal peavad olema väga selged piirangud. Peab olema ka asjasse puutuvatel inimestel võimalik hiljem saada teavet selle kohta, et nende andmeid on vaadatud ja miks seda on tehtud," lisas ta.

Presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ütles, et oluline on keskenduda asja sisule ehk küsimusele, kas niivõrd suure mahuga andmebaasi saab kasutada ilma selgitamata, miks seda tehakse.

"Asja tuum on see, et see ei ole tingimata ühes sättes kinni, vaid see sõltub ikkagi küsimusest, kas on võimalik olukorras, kus on kogunenud väga suur andmekogu – mis hõlmab ka võib-olla poliitilisi veendumusi, terviseandmeid, väga delikaatseid isikuandmeid – kas on võimalik selliseid andmeid töötleda ilma, et oleks vaja selgitada, milline on selle andmetöötluse eesmärk, maht, millistes olukordades neid andmeid kustutatakse," lausus Kalmo

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) ütles, et kui pole järelevalvet, siis on suur tõenäosus andmete kuritarvituseks.

"Ja see riivab tugevalt inimeste põhiõigusi, inimeste vabadusi, inimeste õigust privaatsele elule. Isegi kui seda hakata nüüd muutma, on väga raske seda teha niimoodi, et inimeste põhiõigusi ikkagi kaitstaks. Tegelikult on kõige parem, et selle eelnõuga üldse ei liigutakski enam edasi," lausus ta.

Muudatusi valmistab ette rahandusministeerium. Seejärel arutab seadust rahanduskomisjon.  

Juunis juhtis õiguskantsler Ülle Madise tähelepanu, et muutmata kujul võib seadus olla põhiseadusega vastuolus.