"Enamik inimesi pole sellest seadusest midagi kuulnud ja seda lihtsal põhjusel: valitsus surus selle seaduse loetud nädalatega kiirkorras riigikogust läbi, saates eelnõu arvamuse andmiseks vaid pangaliidule ning ei koostanud seaduse väljatöötamiskavatsust," ütles Reinsalu oma sotsiaalmeedia postituses.

Isamaa esimehe hinnangul ei ole ühiskond veel jõudnud säärast seadust endale teadvustadagi ning ta märkis, et ilmselt seaduse kiirkorras vastuvõtmine ongi praeguse valitsuse kavatsus.

"Lühidalt annab vastuvõetud seadus riigile voli puudutatud isikute eest varjatult töödelda süütegude otsimiseks tehisintellekti ning andmekaevega andmeid," lausus Reinsalu.

Töötluse ja andmekaeve alla kuuluv info hõlmaks inimese isiklikke andmeid (sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime piiramise, karistatuse, kontode andmed jpm), juriidilise isiku andmeid (nimi, registrikood, kahtlustuse ja süüdistuse, karistatuse, kontode andmed jpm) ning füüsilise ja juriidilise isiku vara ning majandustegevusega seotud andmeid (kinnistute, sõidukite ja väikelaevade, väärtpaberite, äriregistri, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed jpm), märkis Reinsalu.

"Nii ulatuslik kogu ühiskonna andmete kokkusidumine ning profileerimine ei ole kooskõlas põhiseaduse ega isikuvabaduse põhimõtetega," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on seaduse eesmärk teha rahapesuvastast kontrolli, tuvastamaks kellegi süülist käitumist.

"Andmekaeve ja päringud on valitsuse loogika järgi inimeste eest salajased, kahtluse püstitab tehnoloogiline lahendus teadmata meetodil. Sellist superandmebaasi pole üheski teises Euroopa Liidu riigis. See on pretsedenditu. Valitsus tahtis juba eelmisel suvel saada kõigile pangakontode sisudele ligipääsu õigust, siis oli selleks väidetav maksuameti huvi. Avaliku pahameele tõttu jäi see aktsioon toona pooleli, nüüd võeti see õigus teise põhjendusega," lisas Isamaa esimees.

Reinsalu hinnangul on Eesti andmete töötlemise aluseks usaldus, mis saab kahjustada, kui inimesed saaksid teada, et elektroonilisi andmeid kasutatakse inimeste ja ettevõtete massprofileerimiseks võimalike süütegude tuvastamiseks teadmata tehnoloogilise mudeli alusel.

"Isikuvabadus on tehnoloogilise arengu keskkonnas eriti habras. Näeme, et mõne nädalaga võib senised põhimõtted andmetöötluse vallas pöörata radikaalselt tagurpidi ilma mingi ühiskondliku dialoogita. See ei ole kuidagi põhjendatud, seda enam, et seadust suruti läbi ulatusliku eksitava hämaga. Asjakohane oleks Vabariigi Presidendil saata see seadus parlamenti tagasi," lõpetas Reinsalu.

Riigikogus kolmanda lugemise läbinud eelnõu annab rahapesu andmebüroole võimaluse koondada paljudest registritest eraisikute ja ettevõtete andmed kokku üheks tehisintellekti abil loetavaks andmelaoks, et sõeluda välja ebaharilikud mustrid, mis viitavad võimalikule rahapesule. Paraku kaasneb sellega ka andmelekke ja valede järelduste tegemise risk.

Riigikogus hääletas 19. juunil eelnõu kolmandal lugemisel 38 poolt, 18 vastu ning 18 saadikut ei osalenud.

Poolt hääletas 26 Reformierakonna ja kümme Eesti 200 liiget. Fraktsiooni mittekuuluvatest riigikogu liikmetest hääletas eelnõu poolt kaks inimest.

Vastuhääli andsid EKRE-st viis, Isamaast kolm ja Keskerakonnast neli saadikut. Fraktsiooni mittekuuluvatest riigikogu liikmetest hääletas eelnõu vastu kuus inimest.

Hääletuse ajal oli riigikogus kohal 74 saadikut, 27 puudus.