Aasta algusega võrreldes on Tallinki kaubaveomaht teataval määral paranenud. Kui aasta alguses oli kaubavoo kukkumine kuni 30 protsenti, siis juulis oli see 10 protsenti, ütles Nõgene. "Nii et teatav paranemine on olemas, aga selge on see, et liinidel on täna kokku laevu rohkem, kui kaupa nendega vedada," tõdes ta.

Eesti peamised ekspordipartnerid on Soome ja Rootsi. Mõlema riigi majandustele on viimased aastad aga raskelt mõjunud.

Kui Rootsis on näha majanduse paranemise ilminguid, siis Soomes lootuskiirt ei paista.

"Kui Rootsis loodetakse käesoleva aasta lõpuks juba üle üheprotsendilist majanduskasvu ja järgmisel aastal sinna ühe ja kahe protsendi vahele, siis Soome suunal veel seda kahjuks näha ei ole. Soomes on viimased analüütikute arvamused, et võib-olla teises poolaastas saab raporteerida, et majandus reaalselt on natukene kasvanud. Järgmisel aastal arvatakse, et see majanduskasv jääb Soomes kuskil ühe protsendi kanti," rääkis Nõgene.

Nõgene rõhutas, et kui Soome ja Rootsi majandusel hakkab paremini minema, siis hakkab kaubavedu suurenema.

Suuremaid muutusid Tallink liinidel teha ei plaani.

"Pikemas trendis kindlasti need laevad, mis on täna sõidavad või need kaubalaevade mahud, mis on täna sõitnud Eesti või Rootsi suunal, sõidavad ka edasi. Aga Tallink kogu aeg kohandab oma tegevusi ja kuna ka laevad erinevatel liinidel aeg-ajalt muutuvad ning Tallinkile on tulnud tšarterist tagasi laevu, siis me oleme muudatusi teinud. Ka kolmapäeval teatasime ühe kaubalaeva müügist. Loomulikult me kohaneme kogu aeg turuolukorraga. Aga mingeid suuremaid muutusi Eesti-Soome või Eesti-Rootsi liinil me ei näe ette," rääkis Nõgene.

Pikemas perspektiivis mõjutab turgu see, milliseks kujunevad Euroopa Liidu regulatsioonid, lisas ta.

"Milliseks kujuneb maanteetranspordi, lennuliikluse ja laevanduse maksustamine. Kui seal tekivad konkurentsinihked, kus mingile valdkonnale eelistatakse teist, siis võib loomulikult muutuda ka turuolukord sellest tulenevalt," sõnas Nõgene.

"Loomulikult on olemas lähiriikide kaubavedu, ennekõike Soome ja Rootsi suunal. Aga on ju ka kaugemalt tulijaid ning see, kas laeva peale pööratakse Poolast või sõidetakse läbi Baltikumi ja minnakse laevale üle Tallinnast. Siin mängivad väga palju rolli ka kõikvõimalikud maksuotsused Euroopa Liidu tasandil," ütles ta.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidus laevandusvaldkonna maksukoormus kasvanud.

"On tulnud juurde keskkonnatasud, laevandus on liidetud heitmekvootide süsteemi. See kindlasti mõjutab kogu laevandussektorit. Laevanduses on selles mõttes keeruline, et meil ei ole täna tehnoloogiaid, millega minna üle nullheitmetele, mis tähendab seda, et kõik laevafirmad peavad hakkama ostma CO2-kvooti, mis muudab selle transpordi kindlasti oluliselt kallimaks, mis muudab ekspordi kallimaks. Ja kui eksport muutub kallimaks, siis ühel hetkel ei pruugi olla enam nendes kohtades mõistlik seda kaupa toota, kust seda võib-olla varem on," rääkis Nõgene.

"Kõik sellised keskkonnatasud sektoritele, kus alternatiivne tehnoloogia ei ole veel seal, et oleks võimalik sellele tehnoloogiale üle minna, on kindlasti tegevust väga palju mõjutavad asjaolud," lisas ta.

Nõgene märkis, et kaubandusveomahud indikeerivad varaselt majanduses toimuvat.

"Nägime kaubandusveomahu langust, enne kui majandus hakkas langema. Mõnes sektoris näeme ka siis majanduse taastumist juba enne, kui see on reaalnumbrites. Väga pikalt ei liikunud Eestist Rootsi ehitusmaterjale. Nüüd juba näeme, et on hakanud taas liikuma, mis tähendab, et ehitusturg hakkab Rootsis taastuma, mis mõnevõrra hiljem hakkab kajastuma ka majanduse numbrites Rootsis," rääkis ta.

"Maikuus oli Soomes töötuse määr üle 10 protsendi. Sellist töötuse määra ei ole olnud Soomes viimase 15 aasta jooksul. On ilmselge, et kui töötuse tase on Soomes niivõrd kõrge, siis see mõjutab reisijate tarbimisvõimalusi. See mõjutab kindlasti ka seda, kui palju käiakse Eestis," lisas Nõgene.