Keilas on peaminister Kristen Michali hinnangul on juba praegu palju poode, lähiajal avatakse umbes kilomeetrisel lõigul veel kolm uut suurt toidupoodi.

10 000 elanikuga linnas on juba olemas Rõõmu kaubamaja, Selver, Grossi pood, aga ka Mini Rimi ja väike Maxima. Septembris avab oma uksed Rimi supermarket, aasta lõpus Lidl ja uuel aastal Maksimarket. Just arvukad poeruutmeetrid ongi peaminister Kristen Michali sõnul põhjuseks, miks toidu hind on Eestis kõrge.

Mida Keila inimesed ise arvavad Michali väitest, et seal saab olema liiga palju poode?

"Täiesti nõustun sellega, meil siin Maxima, Rimid, kõik asjad on üksteisel otsas. Lidl tuleb, Coop tuleb Keila keskusesse. Mina Keila elanikuna arvan, et neid on liiga palju, vaikselt hakkavad üksteist välja kägistama," ütles Marten.

Kaupmeeste kinnitusel on asjad hoopis teisiti.

"Kui vaadata Keila linna, siis ainuüksi linnas on 10 000 elanikku, lähivaldade elanikke, kes mööda sõidavad, on ka suur hulk. Keilas, võib öelda, oli enne liiga vähe kaubanduspindu," lausus Rimi tegevjuht Kristel Mets.

Keilasse Maksimarketit rajava Coopi juhi Rainer Rohtla sõnul võib Keila linnast läbi sõites jääda ekslik mulje, et poode on liiga palju. Aga sel juhul unustatakse ära, et linn piirneb kolme väga suure vallaga, mille elanike arv on viimasel ajal kasvanud pea kolmandiku võrra. Just nii-öelda maakaid peetaksegi silmas uusi poode suure maantee äärde rajades.

"Kauplused, mis sinna tulevad, tähendab seda, et Keilas saab olema 10 000 ruutmeetrit toidukaupluste pinda. Tarbijaid Keila ümbrusvaldadest ja Keilast on 30 000, see teeb umbes 0,3 ruutmeetrit toidukaupluse pinda ühe elaniku kohta, et see ei ole kindlasti palju," ütles Rohtla.

Seda, et uute poodide tulles võiks Keilast saada koht, kuhu odavat toitu ostma minna, poeketid ei usu. Rohtla sõnul on poodide juurdehindlus viimastel aastatel 1,6 kuni 2 protsenti ja selline marginaal suuri allahindlusi teha ei võimalda.

Lidli pressiesindaja Kaspar Küti sõnul kehtivad nende poodides üle Eesti samad hinnad ja mänguruumi ostjate meelitamiseks on vaid sooduspakkumisi tehes.

Muide, poliitikutel tasub järgmine kord liigse kaubanduspinna näidet tuues hoopis vaadata Lõuna-Eestisse.

"Võru on kindlasti koht, kus on päris palju konkurente viimasel ajal lisandunud, 48 lisaks olemasolevatele. Ma numbreid ei ole vaadanud, aga kuulates võrukaid, siis nad ütlevad küll, et nad on kõige tihedama konkurentsiga linn Eestis," lausus Rohtla.