Maailma tervishoiuorganisatsiooni konsultant Kaija Kasekamp ütles, et see, et tervisekassa eelarve on tänaseks defitsiidis oli pikalt ette teada.

"Analüüse tervise rahastamise teemadel on tehtud mitmeid, juba aastast 2010 või varemgi veel, mis näitavad, et see süsteem, kus panustav elanikkond väheneb, ei ole jätkusuutlik," sõnas Kasekamp.

Ka endise tervisekassa juhi Tanel Rossi hinnangul vajab tervishoiu rahastamise struktuur ajakohastamist.

"Tervishoiukulud kasvavad. Peamine fundamentaalne põhjus on elanikkonna vananemine ja sellest tulenev suurenenud haiguskoormus, aga ka uued ravivõimalused. Need peegeldavadki kokkuvõttes ravirahastuse kasvu," ütles Ross.

Kasekamp lisas, et üks võimalus on tervisekassa efektiivsust tõsta, mida tuleks teha nii või teisiti, kuid see ei tohiks tähendada inimestele pakutavate teenuste kokku tõmbamist.

"Viimane valitsuse otsus tõsta omaosalust, et tervisekassa defitsiiti vähendada, tähendab, et makstakse vähem teenuseid või peaksid inimesed oma taskust rohkem maksma. See omakorda süvendab tervise ebavõrdsust, mis Eestis on niigi Euroopa Liidu suurimaid ja kui see veel suureneb, on see ebaefektiivne ühiskonnale tervikuna," sõnas Kasekamp.

Sotsiaalministri ja tervisekassa nõukogu esimehe Karmen Jolleri sõnul annaks palju raha kokku hoida töökorralduse ja rahastuseskeemi muutmisega.

"Arstina ma näen seda, et on väga palju kohti, kus me saaksime muuta töökorraldust, rahastust, resursside kasutust, nii inimeste näol kui seadmete, analüüside, uuringute näol, et see muuta inimese jaoks tulemuslikumaks," ütles Joller.

Minister kohtub tervisekassaga 22. augustil ning ootab seal plaani, millele raha kulub ja kuidas muuta rahakasutust efektiivsemaks.

"Meie põhimure on see, et me pole leidnud ega näinud, et nad oleks tulnud sisuliste muudatustega, mis arvestaksid sellega, millised võimalused meil on. Võib-olla tuleb kuhugi teenuseid juurde lisada, et ei koormaks üle eriarsti abi. Võib-olla kusagil hoopis tõsta üks teenus teise kohta. Me ootame neid ettepanekuid tervisekassalt. Kui me praegu lihtsalt leiame need sajad miljonid ja paneme need süsteemi, kus me ei tea täpselt, kuhu see raha kulub ja kuidas täpselt, siis ma arvan, et see on maksumaksja raha kuritarvitamine," lausus Joller.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Tanel Kiige sõnul vajab tervishoiu valdkonna rahastamisesüsteem uuendamist, sest see ei vasta elanikkonna vajadustele.

"Minimaalne, mida teha, et kui valitsus räägib, et on raha leitud ja hakata jõukatele maksukingitusi tegema, siis see raha tuleks tervishoiu järjekordade vähenemisse suunata ja kättesaadavuse parandamisse. Näiteks endine tervishoiuminister Riina Sikkut on pakkunud, et võiks hakata laste eest maksma ravikindlustusmaksu, nii nagu riik maksab täna eakate eest. Neid võimalusi on pakutud, analüüse on tehtud," sõnas Kiik.

Minister Jolleri sõnul tuleb järgmise aasta eelarve ilmselt tagada tervisekassa reservist. Kiige sõnul tuleks aga eelarve läbirääkimistel leida tervishoidu lisaraha ja mitte minna jälle reservi kallale.