Andmejälgija infot näeb vaid 16 andmekogu kohta

Praegu näeb enda kohta päritud andmete kohta infot andmejälgijas vaid 16 andmekogust. Justiitsministeerium soovib andmejälgijaga liitumise riigi andmebaasidele kohustuslikuks muutmise eelnõuni jõuda tänavu.
Andmebaaside ühendamise andmejälgija on valitsus sihiks seadnud ka tänavu sõlmitud koalitsioonileppes, kus on tähtajaks seatud tuleva aasta kolmas kvartal.
Praegu on andmejälgijaga liitunud 16 andmekogu. Kui palju andmekogusid sellega üldse liita saab, selgub ministeeriumide analüüside põhjal aasta lõpuks. Kokku on neid sadu.
"Lähiajal on töös näiteks see, et inimesed näeksid kehtiva õiguse järgi lubatud ulatuses enda kohta riigiasutuste poolt tehtud päringuid hiljemalt 23. veebruarist 2026," märkis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Et inimesed saaksid mugavalt vaadata, kes ja millal on nende andmeid vaadanud, peavad pingutama kõik ministeeriumid, rõhutab Pakosta.
"Valitsus on otsustanud, et enam ei ole nii, et kes tahab, see andmeid näitab – andmejälgija kaudu selle info inimestele ette näitamine läheb kõikidele riigiasutustele kohustuslikuks," sõnas ta.
Kõiki päringuid uue korra jõustumisel siiski lõpuni nägema ei hakka, peamiselt neid, mis on vajalikud uurimisasutuste töö varjatult tegemiseks. Siiski võivad need lisanduda tagantjärele, kui kohus on oma otsused teinud.
"Osad päringud pärast toimiku sulgemist ikkagi saavad ka inimesele teatavaks. Ministeeriumite kaardistus aasta lõpuks peaks ka niisugustele erisustele täpsemad piirid andma," ütles Pakosta.
Justiits- ja digiministeerium soovib vastava eelnõu väljatöötamiskavatsuse saata kooskõlastusringile hiljemalt oktoobrikuus.
Pakosta sõnul on plaanis veel selle aasta jooksul saada valmis eelnõu endaga ning aasta lõpuks ootab justiits- ja digiministeerium ka teistelt ministeeriumitelt tegevuskava koos vajalike ressursside kaardistamisega.
Pakosta nentis, et täpsemad vajadused selguvad analüüsi käigus aasta lõpuks, kuid andmejälgija täiendamiseks on esialgsel hinnangul tehnoloogiliste arenduste tarvis umbes 2,2 kuni 2,7 miljonit eurot, milleks on kavas kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid.
Andmejälgija teenus on inimestele eesti.ee vahendusel kättesaadav 2017. aastast ning möödunud aasta lõpust on sellele ligipääs ka eesti.ee rakenduse vahendusel.











