"Hakkab looma" on kodanikualgatusena 20. märtsil 2025 avatud üle-eestiline unistamisaktsioon, mille käigus on kogutud umbes 6000 unistajalt hinnanguliselt üle 13 000 unistuse. Kui kõik need unistused tehisarule anda, siis milliseid mustreid ja ühisnimetajaid ta esile tõstaks?

Unistuste kirjapanekuks töötati välja juhendmaterjalid ning koolitati välja suur hulk "unistamisjuhte", lõpuks kogunes kõige rohkem vastuseid koolinoortelt. See ei olnud juhuslik osalus, sest kõik Eesti koolid said personaalse kutse liituda 30. aprillil 2025 toimunud üleriigilise "Koolide unistamispäevaga". Iga kooliga võeti eraldi ühendust ning paljud korraldasid unistamissessioone lisaks ka muudel kuupäevadel.

Kaasamisprotsess jätkus aktiivselt ka mai jooksul, et võimalikult paljud koolid saaksid sellest algatusest osa. Klassides moodustati väikesed unistamisgrupid, iga gruppi juhtis unistamisjuht, kellele oli toeks kirjutaja, kes sai kanda grupi vastused "Hakkab Looma" veebikeskkonda. Ühe 45-minutilise tunni jooksul vastasid osalejad vanusele kohandatud küsimustele, kujutasid Eestit aastal 2050 ning sõnastasid esimesed sammud oma unistuste poole.

Unistajad ise jäid anonüümseks, platvormi jõudsid vaid üldised andmed (vanused, sugu, unistamise umbkaudne koht, grupi suurus). Sama metoodikat kasutati ka kogukondlikes unistamistalgutes ning võimalik oli ka unistada täiesti üksi üle interneti, mistõttu tänaseks on kogutud umbes 6000 unistaja poolt hinnanguliselt üle 13 000 unistuse.

Ennetavast hooldusest unistusteni

Erinevate põnevate ja juhuslike kokkusattumiste tõttu jõudis kogutud unistuste analüüsimine Tallinna Tehnikaülikooli ja tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE lauale. Kohas, kus igapäevane on pigem tootmisettevõtete protsesside optimeerimine, masinnägemise abil kvaliteedikontroll ning sensorite andmete põhjal tehase seadmete ennetav hooldus, oli ühtäkki vaja analüüsida unistuste andmestikku ning proovida vastata küsimusele: millest unistab eestimaalane? Millest unistatakse rohkem näiteks Kuressaares ning millest Narvas?

Üsna kiiresti sai selgeks, et tehisintellekti kasutamine on seda tüüpi projektis väga efektiivne, taolises kogukondlikus projektis oleks lühikeses ajaraamis mõeldamatu kõiki unistusi ükshaaval läbi käia, markeerida ja loendada.

Loomulikult oli enne analüüsimist mõistlik rääkida ning mõtteid ja ideid koguda mitmekümnete inimestega, seda nii kitsamalt teadlastega kõikidest Eesti ülikoolidest kui ka laiemalt inimestega üle maailma võimalikult erinevatest valdkondadest, et saada ühine tunnetus: kui neil oleks suur hulk unistusi töölaual, siis mida nemad sealt otsiksid? Mida nemad küsiksid? Õigete ja oluliste küsimuste paikasaamine on – eriti tehnoloogia läbimurrete ja tehisaru ajastul – vähemalt sama oluline kui vastused.

Tänapäeval, ChatGPT ajastul panna andmed tehisaru programmi ja tehisaru annab vastused. Mis saaks olla lihtsam?

Seda takistasid mitmed ettearvatavad väljakutsed. Esiteks, suurtel keelemudelitel on omadus ettearvamatul hetkel vastus täita või vähemalt vürtsitada hallutsinatsioonidega. Leevenduseks oli mõistlik eksperimenteerida paralleelselt suurema hulga tehisaru mudelitega: ChatGPT 4o/4.1/o3, Claude 4 Sonnet/Opus, Google Gemini 2.5 ning SuperGrok. Teiseks, tehisaru ei saa teha imesid, kui mingeid andmeid piisava detailsuse ja järjepidevusega lihtsalt algallikates ei ole.

Suurte keelemudelite abil pilt eestlaste unistustesse

Kui andmed olid puhastatud ja töödeldud, suutsid suured keelemudelid juba üsna kiiresti leida eestlaste unistuste seast peamised motiivid. Paljud unistused peegeldavad igatsust turvalisuse ja stabiilsuse järele — rahalisest kindlusest kuni etteaimatava ja rahuliku eluni —, samal ajal kui teised pürgivad kõrgemale, eneseteostuse ja isikliku arengu poole.

Suur osa unistustest keskendub kogukonnale ja kuuluvustundele: inimesed soovivad tunda end seotuna, väärtustatuna ning osana millestki suuremast kui nad ise.

Koolinoored, kes selles andmestikus enamuse moodustavad, soovivad sageli häid õpitulemusi, korralikke töökohti ja tulevikuvõimalusi; täiskasvanud rõhutavad pigem tervist, perekonda ja finantsilist kindlust. Eestlased kujutlevad turvalisemaid, toetavamaid kogukondi, otsides samal ajal ka isiklikku edu ja eneseteostust.

Finantsilise ja materiaalse kindlustunde tugev joon põimub unistustega tähenduslikust tööst ning võimalusest ühiskonda panustada. Paljud loodavad parematele suhetele ja tugevamatele kogukondadele; teised unistavad vabadusest, reisimisest või lihtsalt rohkemast ajast oma lemmiktegevusteks.

Eestlased ei unista üksnes omaenda elust, vaid ka sellest, kuidas nende naabruskonnad, koolid ja kogu ühiskond võiksid õitseda. Unistustes tasakaalustavad inimesed esmavajadusi, nagu raha, elukoht, turvalisus, püüdlustega tunnustuse, loovuse ja selge eesmärgi poole. Tervis ja heaolu kerkivad keskseteks teemadeks: alates isiklikest vormieesmärkidest kuni soovini näha ühiskonda, mis hoolib kõigist oma liikmetest.

Andmestik näitas kaht fookust: soovi lahendada vahetuid muresid, nagu rahaline pinge, ning lootust elada täisväärtuslikult, tehes seda, mida armastatakse.

Tehisintellekti konsultant ja andmeanalüütik Indrek Seppo sõnastas suurte keelemudelite abil unistuste andmestikust viiest alustalast moodustatud tuleviku Eesti 2050 ühtse visiooni, kus iga element toetab ja täiendab teisi:

1. Roheline ja kestlik Eesti: looduse ja tehnoloogia harmoonia.
2. Tehnoloogiliselt arenenud, kuid inimkeskne ühiskond: tehnoloogia kui abimees, mitte isand.
3. Majanduslikult õiglane ja jõukas riik.
4. Sotsiaalselt sidus ja hooliv kogukond.
5. Turvaline ja kultuuriliselt enesekindel Eesti.

Eestlaste tulevikueesmärgid ja vajadused

Käesoleva arvamusloo kaasautor Andres Karjus on põhjalikult uurinud, kuidas kultuuri digitaalsete vahenditega uurida ning kuidas võimestada humanitaarteadusi ja sotsiaalteadusi tehisaruga. Tema värskelt tippajakirjas ilmunud kvantitiseerivat tehisaruga võimestamise metoodikat oli võimalik rakendada ka unistuste uurimisel.

Sellise lähenemisega oli võimalik unistused ja unistajad eraldada ning (kus see informatsioon olemas oli) ka sugu, vanus ja unistamistalgu asukoht. Unistused said GPT-4.1 mudeli abil jaotatud nii Maslow inimvajaduste püramiidi kui ka Kanada psühholoogiaprofessori Frederick Grouzet' eesmärkide taksonoomiasse.

Kokkuvõttev järeldus oli, et eestlaste unistused näitavad kõige suuremat vajadust (Maslow püramiidi lõikes) turvalisuse ja kaitstuse järele. Mainitakse rahu ja sõdade lõppu, aga ka enda ja oma pere turvatunnet. Soovide eesmärk on kõige sagedamini ühiskonna, elukeskkonna ja lähedaste aitamine.

Mõlemas taksonoomias on sageduselt kohe teisel kohal vajadus isikliku iseseisvuse ja eneseteostuse järele. Noored unistavad nii taksojuhiks, sportlaseks kui ka filmitegijaks saamisest. Palju kirjeldatakse ka majanduslikke muresid ja lootusi ning tehnoloogilisi tulevikuvisioone.

Kui vaadata, kas inimeste unistused puudutavad neid ennast või teisi ja ühiskonda, on need suunad enam-vähem võrdsed, kuid siiski natuke rohkem enese poole kaldu. Nagu ennist mainitud, oli valimis kõige rohkem koolinoori, seega need tulemused peegeldavad eelkõige uue põlvkonna tulevikunägemusi.

Eesti Unistuste Atlas

Nagu ka projekti eestvedajad on algselt öelnud, on suurim ekspert oma tuleviku osas ikkagi Eesti rahvas ise. Üks asi on uskuda analüüside tulemusi, kuid tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kõik unistused ühe pildi peale kokku visualiseerida ning lasta igal huvilisel unistuste maastikul ringi käia: inimese silm märkab hästi mustreid, trende ja seaduspärasusi.

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ning tehisaruga laste unejuttude loomise keskkonna Unelaegas autor Uku Sildoja ehitas veebirakenduse, millele pani nime "Eesti Unistuste Atlas", kus sarnase sisuga unistused paiknevad "unistuste ruumis" üksteise lähedal, on omavahel kokku grupeeritud ja kaardil kõrvuti kuvatud. Igal unistusel on ka lihtne teemamärk (nt "haridus" või "roheenergia"), mis teeb hilisema otsimise ja filtreerimise kergemaks.

Mis edasi?

"Hakkab looma" ühisunistamise aktsioon oli korraldajate ja väljatöötajate soovil apoliitiline, kuid saabuvate kohalike omavalitsuste valimiste viimaste sõnumite lihvimisel võiks kindlasti seda käsitleda ka "unistuste pangana", kuhu iga paremat tulevikku luua sooviv eestvedaja ja ettevõtja saaks minna ning valida enda maailmavaatele sobivaid unistusi.

Regionaalseid eripärasid arvestav andmestik peaks pakkuma praegustele ja tulevastele otsustajatele väärtuslikku materjali tõenduspõhisemaks poliitikakujunduseks ning kodanikele läbipaistvat tagasisidet ühisfantaasia tegelikust ulatusest ja kirevusest.

Nii eelmainitud unistuste atlas kui ka anonüümsed andmed on kättesaadavad kõigile huvilistele ning loodetavasti tekib sellest palju inspiratsiooni ka tulevikuks.