Elering planeerib koos Läti energiafirmaga Eesti-Läti neljandat elektriühendust, mis võiks valmida ehk 10 aasta pärast. Riigi seisukohast on täiendavaid ühendusvõimsusi juurde vaja, aga lõplikud rahastamise otsused enam kui miljard eurot maksva ühenduse rajamiseks tehakse pärast uuringute ja planeerimisprotsessi lõppu.

Paidest kuni Saaremaa läänerannikuni plaanitava õhuliini mastaapsus põhjustab saarlaste hulgas palju vastuseisu. Kui esialgu oli plaanis lausa kaks liini üle Saaremaa vedada, siis nüüd on jõutud järeldusele, et saab ka ühega hakkama.

"Tõsi on, et meie eelistatuim liinikoridor on olemasolev liinikoridor. Ja sellisel juhul, kui seda kasutada saaks, siis umbes 90 protsendi ulatuses saaks uus õhuliin asetseda vanas liinikoridoris," lausus Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla.

Õhuliin peaks lõppema Saaremaa läänerannikul merest paari kilomeetri kaugusele rajatavas suures alajaamas. Kohalikele teeb muret, kui äkki hakkavad kaablid merre minema just nende ainsast liivarannast ja sadamast. Ja siis tuleksid merest maale alajaama juurde ka võimalike meretuuleparkide merekaablid

"Liivaranna kõrval, null meetri läheduses on meil siis olukord, kus tulevad maale mitte siis ainult Eesti-Läti merekaabel, vaid tahab tulla Saare Wind Energy merekaabel, tahab tulla Sunly merekaabel ja veel kõik need teised merekaablid. Ehk sisuliselt hakkavad meil lapsed ujuma siis merekaablite piirkonnas," sõnas Koovi külaseltsi esindaja Tuulikki Laesson.

See, et Eesti-Läti neljas võimas elektriühendus ei lähe mitte otse maad mööda Eestist Lätti, vaid suure kaarega läbi Saaremaa on tekitanud paljudes arvamuse, et tegelikult ongi seda liini siiski vaja hoopiski plaanitavate meretuuleparkide jaoks.

"Miks ringiga ja mitte maismaad mööda – kui minna Mandri-Eesti kaudu, siis me täiendavat ühendusvõimsust juurde Lätiga ei saa, sest me ühendaksime piltlikult samasse alajaama, kuhu juba olemasolevad ühendused lähevad," selgitas kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga.

"See uus kaabel annab sellise ühendusvõimsuse ja maksimaalse kasu. Täiendavat ühendust meil on vaja, et Baltikumi siseselt oleksid tugevamad ühendused. Tulevikus ei pruugi soodsaim elekter tulla mitte ainult Soomest, vaid ka meist lõuna poolt. Hetkel pole lõplikku otsust Eesti-Läti neljanda ega Eesti-Soome kolmanda kaabli osas," rääkis Uiga.

Kuna tegemist Eesti-Läti riikidevahelise ühendusega, mille kogumaksumus oleks üle miljardi euro ja Eesti osa sellest suurusjärgus 60 protsenti, siis Eesti poolt ehitatav merekaabel ei lõppe riigipiiril, vaid see viiakse Läti energiafirmaga koos Läti rannikule välja.