Vastutasuks nõuab Kreml aga, et Ukraina annaks võitluseta käest ära kogu Donetski oblasti kaasa arvatud Slovjansk, Kramatorsk, Družkivka ja Konstantinovka. Kogu see ala hõlmab umbes 6500 ruutkilomeetrit.

Meedia andmetel on siis võimalik Venemaa vägede väljaviimine Harkivi ja Sumõ oblastist, kus Venemaa valduses on sillapead kogusuurusega 500 ruutkilomeetrit.

"Donbassis on tänaseni Ukraina kontrolli alla jäänud 6000 ruutkilomeetrine ala, mis on sõjaliselt äärmiselt kindlustatud ja mida venelased ei ole 2014. aastast suutnud vallutada ja siis selle üleandmine poliitilise surve abil, mida Trump tema nimel ka teostab, oleks kõige lihtsam," rääkis julgeolekuekspert Raivo Vare.

"Sellepärast, et sellisel juhul avaneks tal järgmiseks etapiks vajadusel rünnakusuunad Dnepriäärse madaliku puhul, mis tegelikult oleks praktiliselt takistamatud - seal ei ole enam võimalik korralikku kaitset ka rajada ja see avaks talle tee sisuliselt nii Kiievi kui ka põhja poole - Harkivi poole," rääkis Vare.

"Venelased on ikka üle aasta seal üritanud ja nad ei ole sealt väga läbi saanud. Nii et paberitega võtame siis kaitse ära. Paberitega on ennegi Ukrainalt kaitset ära võetud - tuumarelvad ja strateegilised pommitajad. Rahvusvaheliste lepingutega, mis ei ole pidanud," märkis kolonel reservis Hannes Toomsalu.

"Kui ühepoolselt viime väed Donetski oblastist välja, siis homme öeldakse meile 99-protsendilise kindlusega, et peame oma väed välja viima - nagu Putin ka nõudis - Hersonist ja Zaporižžjast. Ülehomme ta teatab - viige väed ära
Harkivist ja Odessast. See on vältimatu," sõnas politoloog Vladimir Fesenko.