Eelnõu seletuskirja järgi tuleb nõusolekupõhise lähenemise, täpsemalt jah-mudeli puhul seksuaaltegevuse osapoolel väljendada oma nõusolekut seksiks ehk anda nö aktiivne nõusolek.

"Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil. Kuni nõusoleku väljendamiseni loetakse, et see puudub ja seda ei saa eeldada, see tähendab, et vaikimine ei ole nõusolek. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Nõusolek peab olema antud vaba tahte tulemusena," kirjutavad eelnõu autorid.

Seletuskirja järgi ei vasta Eesti karistusseadustikus seksuaalse enesemääramise vastased süüteod praegu täiel määral Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile, aga võiksid vastata.

"Tahame minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle
nõusolekupõhisele käsitlusele. See tähendab seksuaalvägivalda puudutava õiguse reguleerimist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad," seisab seletuskirjas.

Praegu on nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, aga selle käigus ei kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama, ent ometi ta ei soovinud selles seksuaaltegevuses osaleda, siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud, kirjeldab eelnõu.

Eelnõuga sätestatakse ka, millisel juhul ja millises olukorras ei saa olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Selleks on olukord, kus isik ei ole sõnaliselt, käitumisega ega muul viisil väljendanud, et ta osaleb seksuaaltegevuses vabatahtlikult. Samuti on selleks olukord, kus isik sunniti seksuaaltegevusse vägivalla või ähvardusega.

Vaba ja väljendatud nõusolekuga ei saa olla tegemist ka olukorras, kus toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma tahet vabalt kujundada näiteks seetõttu, et tal oli teadvushäire, haigus, mürgistus, puue, tardumine ehk tooniline liikumatus või hirm toimepanija ees.

Eelnõu järgi kirjutatakse karistusseadustikku konkreetselt sisse ka säte, mis määrab karistuse olukorras, kus seksuaalkuritegu on toime pandud ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest.

Aasta alguses saatis justiitsministeerium pikalt kavandatud seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringile.

Pakosta: Eesti inimesed teavad, mida tähendab nõusolek

Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles, et tagasisidering tõi välja kaks asja.

"Esiteks selle, et inimestel on hirm, et kedagi võidakse ilmaasjata süüdi mõista. Eesti on aga jätkuvalt õigusriik ja kõiki kahtlustusi tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsioon kehtib. Ainult siis, kui selged tõendid viitavad süüle, saab inimest süüdi mõista ja karistada. Seda osa me tegime eelnõus veel selgemaks," sõnas Pakosta.

Pakosta märkis ka, et riikides, kus jah-mudel on pikka aega kehtinud, pole süüdimõistmine läinud suuremaks.

"Süütuse presumptsioon kehtib. Sellistel juhtudel, kui kohe teada ei anna [vägistamisest], siis võib olla hiljem väga raske tõendeid koguda," sõnas minister.

"Muutus, mida me ka ühiskonnas ootame, on ikkagi see, et neid tegusid rohkem ei juhtuks ja et sellel seadusel oleks väga suur ennetav mõju," lisas Pakosta.

Nõusoleku andmisest rääkides ütles Pakosta, et kui ei ole mõistlikke andmeid süüdi mõistmiseks, siis inimest ikka süüdi ei mõisteta. "Sama on lähenemine ka teistes riikides," sõnas Pakosta.

Nõusolek võib jah-mudeli puhul olla väljendatud ka kehakeeles.

Pakosta ütles, et küsitlused näitavad, et Eesti inimesed ikkagi saavad aru, mida kehakeeles väljendatud nõusolek tähendab.

"Meil on ainult kolm protsenti inimestest, kes arvavad, et seda pole vaja. Tegelikkuses on see ikkagi inimestele arusaadav, kui teine ka ikkagi soovib sama asja või ta on nagu kivitükk tardunud. See pole nõusolek ja inimesed saavad sellest aru," sõnas minister.

Naistearst: ei-mudel olnuks väga väike muutus

Jah-mudeli pikaaegne pooldaja, naistearst ja Eestis seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse (SAK) üks loojatest Kai Part ütles ERR-ile, et tervitab jah-mudeli eelistamist seaduseprojektis ei-mudelile.

"Ei-mudel erineb hästi vähe sellest, mis on olnud kasutusel õigussüsteemis siiamaani - selleks, et vägistamist tõendada, peab olema tõendatud suguühte toimumine, peab olema tõendatud vägivald või abitusseisund. Ei-mudeli puhul peab olema tõendatud, et inimene kindlasti ütles "ei" või rabeles vastu. Aga meie naistearstidena teame seda, et 70 protsendil vägistamistest on nii, et ohvril tekib tooniline liikumatus ja inimesed ei saa sõnagi suust ega saa kätt ega jalgagi tõsta. Tarduvad soolasambaks," rääkis Part.

Pardi sõnul on liikumatuse reaktsiooni tekkimine tõestatud nii ajuuringutega kui ka vägistamisohvrite uuringutega.

"Tooniline liikumatus tähendab, et inimene ei saa "ei" öelda ega aktiivset vastupanu osutada. Aga jah-mudeli puhul - kui inimene on pingevaba, ei tunne hirmu, partneriga on vastastikune sümpaatia - saab inimene väljendada rahulikult ja takistusteta oma seksuaalset nõusolekut. See ongi erinevus," selgitas Part.

"Ei-mudeli puhul paneme inimesed olukorda, et nad nad peavad väljendama oma ei-d, aga võibolla seitsmel juhul kümnest nad ei saa seda teha. Mitte ei taha, aga ei saa. Sellepärast ongi enamik Euroopa riike, kes on vastu võtnud nõusolekuseaduse, läinud jah-mudeli teed," lisas naistearst.

Part kirjeldas, et toonilise liikumatuse puhul ei saa inimene tihti ka ise aru, et miks ta vastu ei hakanud.

"Inimesed kirjeldavadki seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses meile olukordasid ja ütlevad, et nad ei tea, miks nad ei hakanud vastu: "ma ei saanud kätt ega jalga liigutada. ma ei saanud suust sõnagi välja". Oleme nüüd hakanud selgitama ohvritele, et see on normaalne. Aju läheb sellisesse režiimi ilma, et saaksite ise selle üle otsustada. See aitab ohvreid - nad saavad aru, et nemad pole süüdi, et nad vastu ei hakanud," rääkis Part.

Pardi sõnul on jah-mudeli vastaste väide olnud see, et abitusseisundi klausel on ju ka praeguses seaduses sees, aga oma praktikas on naistearstid kohtunud inimestega, kes on öelnud, et neil on mälulünk või et nad olid toimunu ajal hästi purjus, aga sellistel juhtudel pole arstid hiljem näinud, et abitusseisundi sätet oleks kohtus rakendatud.

"Paljud sellised kohtujuhtumid on läinud "vett vedama", sest toimepanija ütleb, et tema arvates oli kannatanu ärkvel ja kaine," ütles Part.

Õigusteadlased: karistusseadustik ei muuda ühiskonda

Nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsusele (VTK) andsid kriitilist vastukaja näiteks Tartu Ülikooli õigusteadlased Laura Aiaots ja Anneli Soo, kes ei vastustanud enda sõnul jah- ega ei-mudelit, kuid muretsesid, et tugevaid emotsioone tekitavas valdkonnas langetatakse otsus analüüsimata ja emotsioonipõhiselt.

Näiteks viitasid Aiaots ja Soo, et VTK-s ei ole välja toodud, millises osas on praegune vägistamiskoosseis ebapiisav.

Samuti tõid õigusteadlased välja, et riigikohus tõlgendab karistusseadustikus sätestatud abitusseisundi mõistet viisil, mis hõlmab ka situatsioonipõhise abituse, sealhulgas tardumuse.

Samuti kahtlesid eksperdid, kas karistusseadustik on üldse sobiv vahend ühiskonna hoiakute muutmiseks, mida riik muudatustega justkui taotleb.

Soo sõnul on neil kavas esitada ettepanekud ka nõusolekuseaduse eelnõule, kuid nad tegelevad sellega järgmisel nädalal.

1. septembrini ootab ministeerium huvigruppidelt ja teistelt asutustelt seaduseelnõule arvamusi ja ettepanekuid, et esitada eelnõu septembri lõpus riigikokku. Seaduse kehtima hakkamise paneb ka riigikogu paika, kuid esialgu on selleks kavandatud järgmine aasta.

2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, millest 99 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 88 olid vägistamised. 95 protsenti kannatanutest olid naised.