Sven Liebich (uue nimega "Marla-Svenja"), keda on pildistatud paremäärmuslaste kogunemistel natsistiilis vormiriietust kandmas, saadetakse karistust kandma Saksimaa liidumaal asuvasse Chemnitzi naistevanglasse, vahendab väljaanne Saksa ajalehte Frankfurter Allgemeine Zeitung.

2023. aasta juulis mõisteti Liebich süüdi mitmes kuriteos, sealhulgas laimus ja vihkamisele õhutamises. Saksamaa kohtud lükkasid tema viimase apellatsioonkaebuse selle aasta alguses tagasi.

Saksa vanglaametnikud ütlesid, et otsus Liebich naistevanglasse paigutada põhines tema registreeritud sool, mitte bioloogilisel sool.

Saksimaa vanemprokurör Dennis Cernota märkis aga, et Liebichit küsitletakse saabumisel, et kontrollida, kas tema paigutamine naisvangide sekka on kohane. Kui otsustatakse, et Liebich kujutab endast ohtu teistele vangidele või vangla avalikule korrale, võidakse ta üle viia.

Liebich sai sugu vahetada reformide abil, mille algatas eelmisel aastal endise kantsleri Olaf Scholzi tsentristlik koalitsioon. Reformid lihtsustasid ametlikes dokumentides inimese nime ja soo muutmise protsessi.

Reformid pidid toetama trans-, interseksuaalseid ja mittebinaarseid inimesi, kuid nende kasutamine neonatside poolt, et vältida meestevanglates karistuste kandmist, on tekitanud riigis vaidlusi.

Liebich, kes avalikkuses viibides kannab nüüd nii naisteriideid kui ka vuntse, kasutab ametlikes dokumentides uut nime "Marla-Svenja".

Selle aasta alguses selgitas ta, et vahetas sugu ja taotles karistust naistevanglas, et vältida diskrimineerimist meessoost vangide poolt.

Saksamaa Saksimaa siseluureteenistus liigitab Liebichi paremäärmuslaseks, kelle tegevus toimub üle kogu liidumaa ja üleriigiliselt.

Teda on pildistatud ka natsistiilis käepaelaga ja osalemas protestidel, kus musta riietatud meeleavaldajad marsivad punaste, valgete ja mustade lippudega.

Jaanuaris teatasid Saksa ametnikud, et riigi karistussüsteem käsitleb Liebichi juriidilises mõttes endiselt meesvangina ning tema staatus naisvangina põhineb ainult tsiviilõigusel.

Kui Scholz oli kantsler, õigustas ta soomuutmise reforme kui olulist sammu Saksa ühiskonna jaoks ja vähemuste austamise suunas.

"Me austame trans-, interseksuaalseid ja mittebinaarseid inimesi, võtmata teistelt midagi ära. Nii jätkame oma riigi moderniseerimist. See hõlmab elu reaalsuste tunnustamist ja nende seaduslikuks muutmist," ütles ta.

Pärast reformi vastuvõtmist nõuab soo muutmine Saksamaal vaid avalduse esitamist ametivõimudele, kuid mitte mingit õiguslikku läbivaatamist, nagu see varem oli. Transsooliste inimeste jaoks tähendab see, et nad saavad hõlpsalt oma juriidilisi dokumente oma uue identiteedi kajastamiseks uuendada, näiteks muuta oma passis eesnime mehe nimest naise nimeks.

Sakslastel ei ole lubatud sugu vahetada aga tihti. Pärast esimest avaldust on üheaastane ooteaeg, mille jooksul ei saa sugu tagasi muuta.