Tartu Ülikool otsib 1,3 miljoni eest kalasöömise massidesse viijat

Tartu Ülikool otsib riigihankega reklaamifirmat, kes 1,3 miljoni euro eest viiks läbi kala ja kalatoodete tarbimist edendava kampaania. Selle tagajärjel peaks inimesed hakkama rohkem kala sööma ning vabanema eelarvamusest, et kala on kallis ja kalatoidud keerulised.
Sellel nädalal algatatud riigihanke eesmärk on leida professionaalne reklaamiagentuur, kes viiks läbi turunduskampaania kala ja kalatoodete tarbimise edendamiseks Eestis. Selleks peab agentuur tegema ideelahenduse, organiseerima kõik vajalikud allhanked ja kampaania läbi viima.
Kampaania siht on väärtustada kala kui tervislikku ja maitsvat toorainet ning tuua kala ja kalatooted rohkem fookusesse: tõsta kala tarbimist olemasolevates tarbijates, tutvustada erinevaid kalaliike ning innustada kala sööma ka lapsi ja noori.
Lisaks tahab ülikool, et kampaania tulemusel ostaksid inimesed lisaks punasele kalale ka teisi kalaliike ja mereande. Hanke kirjelduse kohaselt võimaldaks nõudluse suurenemine jaekaubanduse sortimenti laiendada ning nii saaksid töötlejad ja tootjad turule uusi tooteid tuua.
Samuti on eesmärgiks seatud tarbijate vabanemine eelarvamusest, et kala on alati kallis ja kalatoidud keerulised.
ERR uuris Tartu Ülikoolilt, kuidas kalasöömise edendamine ülikooli tegevuse ja eesmärkidega seondub.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik ütles, et kampaaniat korraldab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi koordineeritav kalanduse teabekeskus, mille üks ülesandeid on lisaks kalandussektori ja teadlaste koostöö organiseerimisele ka kalanduse kuvandit parandada ja kalatarbimist suurendada.
"Kalanduse teabekeskus organiseerib ka näiteks igakevadisi avatud kalasadamate päevi. Selline teavitustegevus on oluline kalanduse ja selles sektoris tegutsevate ettevõtete arengu toetamiseks," selgitas Armulik.
Kampaaniat rahastatakse Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi rahast ning Armuliku sõnul ongi kalanduse teabekeskus selleks loodud, et selle fondi rakenduskava aastateks 2021-2027 ellu viia.
Kampaania peaks toimuma järgmise aasta esimeses pooles ning põhjenduseks toob hankekirjeldus, et aasta alguses, pärast pikkade pühade lõppu eelistavad inimesed kergemat ja tervislikumat toitu, mistõttu oleks see kampaaniaks hea algus.
Turundaja peaks eelistama veebi- ja sotsiaalmeediat, kuid välistatud pole ka tele- ja trükimeedia. Soovitatavad on koostööd populaarsete kokandussaadetega ja sotsiaalmeedia koostööprojektid.
Hanke kirjelduses mööndakse, et sarnane kampaania, mis viidi läbi 2021.-2022. aastal, sellele järgnenud turu-uuringu kohaselt loodetud muudatust kaasa ei toonud: kampaaniat märgati, aga tarbijate hoiakud ei muutunud. Vaid 16 protsenti toona küsitletutest täheldas kampaania positiivset mõju, 84 protsenti hinnangul see aga neid ei mõjutanud.
Siiski võib käimasoleva hanke võitja taaskasutada varasemate kampaaniate käigus loodud kalaroogade retsepte, kuid neile keskenduma kampaanias ei peaks, sest enamik inimesi eelistab ise veebist retsepte otsida, sedastavad tingimused.
2022. aastal tarbiti Eestis 17 kilogrammi kala elaniku kohta. Maailmas on see näitaja umbes 20 ja Euroopa Liidus keskmiselt 23 kilo elaniku kohta. Hankekirjeldus toob eesmärgina välja, et 2035. aastaks võiks ka eestlased süüa inimese kohta 20 kilo kala aastas.
Kampaania eelarve on fikseeritud 1,3 miljoni euro juurde ja see summa sisaldab käibemaksu.
Toimetaja: Karin Koppel










