Justiitsministeerium on valmis saanud eelnõu, mis reguleeriks sideandmete üldise säilitamiskohustuse raames kogutud andmetele juurdepääsu süüteomenetluse eesmärgil.

Eelnõuga elektroonilise side seaduses loetelu kohustuslikult kogutavatest andmetest ei muudetaks ning seega tuleb sidefirmadel koguda samu andmeid, mis seni, ütles ERR-ile justiits- ja digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur.

"Lihtsalt süüteomenetluses ei saa neid kõiki enam kasutada," lisas ta.

Eelnõu järgi saab süüteomenetluses kohtu loal pärida neid andmeliiklusandmeid, mida sideettevõtja säilitab oma ärilistel eesmärkidel – näiteks arvete esitamiseks on vaja teada, milliselt numbrilt, millal, kui kaua ja millise numbriga vestles või kes millal ja kui kaua internetti kasutas, ütles Kangur.

Samuti on telekomidel vajalik analüüsida seda, kuidas jaotub erinevate tugijaamade koormus ja kindlustada, et teenus on kättesaadav, ning sellel eesmärgil kogutakse andmeid ka selle kohta, millise tugijaama kaudu abonendid võrku ühendusid.

"Ärilistel eesmärkidel sideettevõtja säilitatavaid andmeid saab pärida eeluurimiskohtuniku loal ainult juhul, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Seda peabki kohus hindama," lausus Kangru.

Eelnõu on saadetud kooskõlastamisele teistele ministeeriumidele ja seotud asutustele ning pärast tagasiside saamist ja läbitöötamist saadab justiitsministeerium eelnõu valitsusse. Loodetavasti esitab valitsus eelnõu juba sügisel riigikogule, ütles Kangur.

Säilitamiskohustuse kaotamisega on keerulisem lugu

Andmete üldise säilitamiskohustuse kaotamise ja julgeoleku tagamise eesmärkide tasakaalustamisega tegeldakse eraldi ning selle eelnõuga läheb veel aega, ütles Kangur.

"Eelkõige on siin vaja muuta elektroonilise side seadust, kuid võimalik, et ka teisi asjakohaseid õigusakte. Sideandmete julgeoleku tagamiseks ja süüteomenetluse tarbeks säilitamise ja kasutamise teema on praegu ka Euroopa Liidu tasandil tõstatatud ja Euroopa Komisjon on alustanud konsultatsioone liikmesriikidega asjakohase õigusliku raamistiku väljatöötamiseks," lausus ta.

Teema on Kanguri sõnul küllalt keeruline ning tuleb otsida tasakaalu turvalisuse tagamise ja isikuõiguste vahel.

"Enamasti inimestele ei meeldi, kui nende eraelus susitakse ja igasuguse andmete kogumisega käib paraku alati kaasas lekete ja kuritarvitamise risk. Samal ajal oleme harjunud riigilt ootama turvalisuse tagamist ja mitte ainult seda, et pahategijad kiirelt tabataks ja karistada saaks, vaid eelkõige seda, et igasugused terroristid ja muud välisvaenlased saaksid kahjutuks tehtud veel enne seda, kui nad üldse jõuakski kurja tegema. Kui palju vabadust turvalisuse eest oleme nõus loovutama ja millistel tingimustel – selles tulebki selgusele jõuda," lausus Kangur.

Kuivõrd arutelud alles käivad, siis tõenäoliselt tänavu see eelnõu veel valmis ei saa, ütles Kangur.

Euroopa Kohtu 2021. aastal tehtud otsuse järgi on sideandmete massiline säilitamine inimõiguste rikkumine. Samale seisukohale asus 2021. aastal ka Eesti riigikohus. Seni pole Eestis seadusesätet, mis kohustab sidefirmasid andmeid säilitama, aga muudetud.