"Eks eramuuseumitega on taolisi asju juhtunud ka varem, aga Momu puhul on eriline see, et nad on olnud tugevalt pildis ja saanud - küll üsna marginaalse summa ulatuses - ka riigilt ka rahastust. Momul on läinud justkui väga hästi ja nad on olnud näoga kogukonna poole. Kõhutunne ütleb, et nad on suutnud tuua muuseumisse ka inimesi, kes võibolla muidu muuseumisse ei läheks. Sellepärast tundub see uudis eriline," kommenteeris muuseumiühingu juht Anu Viltrop ERR-ile Momu sulgemist.

Rääkides elukalliduse tõusust muuseumite vaates ütles Viltrop, et Eesti inimeste muuseumisse pääsemist peaks lihtsustama muuseumikaart. "Kuid eks ka muuseumikaart liigub hinna poolest muusemipiletiga ühte sammu ja selle hind tõusis. Siiski on läinud muuseumikaart väga lühikese ajaga väga hästi käima ja meil on üle 21 000 aktiivse muuseumikaardi omaniku," sõnas Viltrop.

Viltrop ütles, et tal pole statistikat, aga nentis, et muuseumitel Eesti eri paigus on ikka pigem raske. "Inimesed liiguvad natukene vähem ja mõtlevad enne läbi, kui teevad kulutusi vaba aja veetmiseks," sõnas Viltrop.

Viltrop märkis, et paljud muuseumid on väga suure omatulu teenimise surve all ja see väljendub ka piletihinnas.

Viltrop ütles, et ta hakkab lähikuudel uurima, kui suur on omatulu määr eri omanikuga muuseumites, kuid oskab juba praegu öelda, et riigi sihtasutustes on see 10 kuni 30 protsenti, mõnel pool ka natukene üle selle.

"Aga ma ei oska vastata, milline määr oleks mõistlik," sõnas Viltrop.

Kultuuritarbimise uuring näitab, et 60 protsenti Eesti inimestest käib vähemalt korra aastas muuseumis. "Muidugi meeldiks, et see number oleks suurem," lisas Viltrop.

Eelmisel aastal tabas kultuuriministeeriumi haldusalas olevaid muuseume kärbe neli protsenti.

"Kuid muuseumitel on eri omanikke ja mõnel pool võib see kärpeprotsent võib olla palju suurem," lisas Viltrop.

Viltropi sõnul pole loota, et kultuuriministeeriumi haldusalas raha tegevustoetuseks järgmisel aastal juurde tuleks.

"Minister on aga meile lubanud, et riigieelarve läbirääkimistel läheb ta küsima muuseumitöötajate palgatõusu," sõnas Viltrop. "See pole tõusnud kolm aastat. Ka muuseumitöötajate ostujõud on kahanenud viimastel aastatel," lausus Viltrop.

Dresen: piletihinna tõstmise ruumi eriti pole

Riigi sihtasutuse Eesti Meremuuseumi, kellele kuuluvad Lennusadam ja mereajaloomuuseum Paksus Margareetas, juht Urmas Dresen ütles, et Tallinna muuseumite külastatavus pole mitte kõige-kõige parem, aga kõik läheb enam-vähem plaanipäraselt.

"August oli meil külastatavuse poolest hea kuu. Suvel, kui olid ilusad ilmad, läksid inimesed aga pigem randa kui muuseumi. Suve teise poole külastatavuse üle ei kurda," sõnas Dresen.

Omatulu nõuet Dresen iseenesest kuidagi pahaks ei pea - omatulu jääb muuseumi kassasse ja seda saab investeerida ja selle eest näitusi korraldada.

Dresen nõustub, et Eesti Meremuusumi piletid on kallimas otsas.

"Sel aastal me piletihinda ei tõstnud. Ruumi seda tõsta ka väga palju pole. Lennumuuseumi piletihind on hinnapiiri lähedal. Meie pilet on Stockholmi Vaasa muuseumi piletihinnaga võrdne," nentis Dresen.

Eramuuseumil Poco läheb enda sõnul hästi.

"Vastus on lihtne - ei ole külastatavus vähenenud," ütles popkunstile keskendunud Poco asutaja Linnar Viik.

"Seda põhjusel, et meil pole ainult muuseum, kuhu minna ekspositsiooni vaatama, vaid meil on ka muud tegevused: kontserdid, giidiprogrammid, värvuskoolitused. Meil on ka lastele programmid väikelastest gümnaasiumiealisteni. Tänu sellele pole meie külastatavus vähenenud," rääkis Viik.

Viigi sõnul vahetub Poco ekspositsioon kaks korda aastas.

Käibemaksutõusu võttis muuseum Viigi sõnul sel aastal enda kanda ja piletihinda ei tõstnud. "Me ei näe, et me piletihinda tõstaksime, küll aga on meil kavas teenuste valikut suurendada," rääkis Viik plaanidest.

Viigi sõnul ongi nende ainus tuluallikas külastajad.

"Kahe tegevusaasta jooksul on muuseumi väisanud 150 000 külastajat, Banksyt ja "Da Vinci geeniust" kokku 150 000 külastajat ja Riia Banksy näitust 10 000 inimest. Kokku 310 000 külastajat," ütles Viik.

Viik ütles, et riigile on Poco ja muu näitusetegevusega makstud makse kokku 650 000 eurot.

Kumu: teeme iga külastaja nimel kõvasti tööd

Külastuste vähenemist ei tunne otseselt ka kunstimuuseum Kumu.

"Raske öelda [kas külastatavus on vähenenud]. Praegu on suvi ja meil on palju külastajaid välismaalt. Eesti külastajad käivad aga palju muuseumikaardiga näitusi vaatamas," rääkis Kumu direktor Kadi Polli.

Samas märkis Polli, et muuseumil on hetkel küll külastajaid kenasti, aga see on ka piiri peal. "Muuseumid ja kultuur tervikuna on olukorras, kus raha on raske küsida ja programmi teha," sõnas muuseumijuht.

Polli sõnul nuputavad muuseumid ikka, kas ja millal piletihinda tõsta, aga ka praegune hind on külastajate taluvuspiiril. "Piletihinda pole meil kavas tõsta," ütles Polli.

Näituste sisu osas Kumu kompromisse ei tee, et rahvast "söödavama" kunstielamusega kohale meelitada. Mida aga varasemast erinevalt tehakse, on suurem töö külajastajate nimel.

"Teeme iga näituse raames palju üritusi. Kui varem arvasime, et inimesed tulevad näitusele ka niisama, siis nüüd teeme külastuse nimel kuraatorituure ja teisi üritusi," rääkis Polli.

Kuraatorituurile pääseb tavapileti hinnaga ja mõnikord on need Polli sõnul lausa välja müüdud.