Vaidlusaluse vääramatu jõu käsitluse mõju turuosalistele on ligikaudu seitse miljonit eurot, ütles Elering pressiteates.

Konkurentsiamet tegi asjas lõpliku otsuse, mille järgi ei selgita nad välja turuosaliste kaebuse alusel, kas Estlink 2 ankruga kahjustamise sündmus oli vääramatu jõud. Soome regulaator jättis sarnasele põhjusele viidates teema menetlusse võtmata. See tähendab, et Eleringil ja Fingridil puudub õiguslik alus oma varasema otsuse muutmiseks, märkis Elering.

"Kindlasti vajab riskimaandusinstrumente regulatsioon süsteemihaldurite riske ja õigusi puudutavate sätete osas Euroopa tasemel täiendamist ja töö õigusselguse suurendamiseks on käimas, muu hulgas süsteemihaldurite ühenduse ENTSO-E tasemel," ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

Eleringi ja Fingridi hinnangul oli Estlink 2 avarii näol tegu vääramatu jõuga ning riskimaandusinstrumente ostnud turuosalistele pole võimalik detsembri ja jaanuari ülekoormustulu välja maksta ning neile tagastati instrumentide ostuhind.

Estlink 2 oli tänavu avarii tõttu tööst väljas ligikaudu kuus kuud ja kuna Eesti ja Soome vaheline tegelik ülekandevõimsus oli sel perioodil 650 megavati ehk Estlink 2 võimsuse võrra väiksem, siis ei tekkinud selles ulatuses ka ülekoormustulu, märkis Elering.

Finantsinstrumente ostavad teiste hulgas Eesti elektrimüüjad, kellele need annavad võimaluse pakkuda fikseeritud hinnaga elektrilepinguid.

Sarnane riskimaandusinstrumentide regulatsioon kehtib terves Euroopas ning süsteemihaldurite käsitluse järgi saab väljamakseid teha vaid tegeliku ülekoormustulu ulatuses. Mitmed turuosalised on esitanud Eesti ja Soome järelevalveasutustele kaebuse ja nõuavad hinnaerinevuse väljamaksmist süsteemihalduritelt hoolimata sellest, et süsteemihalduritele ülekoormustulu EstLink 2 võimsuse alusel ei laekunud.

Seisukohad on erinevad

Riskimaandusinstrumentide metoodika omal ajal kinnitanud konkurentsiamet ja Soome regulaator Energiavirasto on asunud seisukohale, et neil puudub õiguslik alus hinnata, kas Estlink 2 rikke näol oli tegemist vääramatu jõuga. Sama küsimust on analüüsinud ka Euroopa riikide turujärelevalveasutuste ühendus ACER, mis asus seisukohale, et füüsilise ülekandevõimsuse puudumine ei saa olla põhjuseks väljamaksete piiramisel. Samas pole ACER-i seisukoht siduv ning see ei vasta Euroopa süsteemihaldurite tõlgendusele Euroopa õigusest, märkis Elering.

Süsteemihaldurite hinnangul poleks turuosalistele ülekoormustulu väljamaksmine olukorras, kus selleks puudub selge õiguslik alus, ülekoormustulu heaperemehelik kasutus. Elering ja Fingrid ei saa nõustuda käsitlusega, et süsteemihalduril pole võimalust finantsinstrumentide piiramiseks ning süsteemihalduri kohustused võivad ületada tegelikult laekuvat ülekoormustulu. See tähendaks, et süsteemihaldurite risk finantsinstrumentide pakkumisel ei ole piiratud ülekoormustuluga vaid süsteemihaldurite pankrotiga.

Riskimaandusinstrumentide ostjad võivad süsteemihaldurite seisukoha vaidlustada.

Kui aga vaidluse tulemusel peaks kehtima jääma käsitlus, et riskimaandusinstrumentide ostjatel on õigus saada hinnaerinevuse ulatuses kompensatsiooni isegi juhul, kui kahe hinnapiirkonna vaheline ühendus on rivist väljas ja süsteemihaldurid ülekoormustulu ei teeni, siis peavad süsteemihaldurid kaaluma müüdavate finantsinstrumentide mahu vähendamist või nende pakkumise lõpetama, kuna riskid finantsinstrumentide müügist kujunevad liiga suureks, ütles Elering.

Elering ja Fingrid müüvad Eesti ja Soome piiril aastaseid ja kuiseid finantsinstrumente, millega on võimalik elektrimüüjatel fikseerida elektri hinnaerinevus kahe riigi vahel. Need võimaldavad elektrimüüjatel pakkuda Eesti elektritarbijatele fikseeritud hinnaga elektripakette. Soome ja Eesti hinnaerinevuse saab finantsinstrumentidega fikseerida alates 2023. aasta algusest.

Soome piiril müüvad Elering ja Fingrid ära finantsinstrumente 650 megavati ulatuses. See tähendab, et kui Eestis ja Soomes on elektri hind erinev ja tekib ülekoormustulu, siis 65 protsenti sellest saavad omale finantsinstrumentide omanikud.

2023. aasta algusest kuni selle aasta juuni lõpuni on Eesti ja Soome süsteemihaldurid müünud finantsinstrumente mahus 276 miljonit eurot ja instrumentide ostjad on ostetud instrumentide arvel saanud endale ülekoormustulu mahus 407 miljonit eurot.