Eesti ja Soome süsteemihalduri ehk Eleringi ja Fingridi hinnangul ei saa nad finantsinstrumente ostnud turuosalistele maksta arvestuslikku ülekoormustulu, mida turuosalised soovivad perioodi eest, kui Eesti-Soome elektriühendus Estlink 2 oli laeva ankru põhjustatud avarii tõttu rivist väljas ning tegelikku ülekoormustulu ei tekkinud. Vaidlusaluse vääramatu jõu käsitluse mõju turuosalistele on ligikaudu seitse miljonit eurot, teatas Elering neljapäeval pressiteates.

Konkurentsiamet tegi asjas lõpliku otsuse, mille järgi ei selgita nad välja turuosaliste kaebuse alusel, kas Estlink 2 ankruga kahjustamise sündmus oli vääramatu jõud. Soome regulaator jättis sarnasele põhjusele viidates teema menetlusse võtmata. See tähendab, et Eleringil ja Fingridil puudub õiguslik alus oma varasema otsuse muutmiseks, märkis Elering.

Alexela juhatuse esimees Marti Hääl kritiseeris oma sotsiaalmeedia postituses Eleringi ja ka Fingridi otsust.

"Euroopa regulatsioon kohustab süsteemihaldureid nagu Elering müüma enampakkumise korras elektri välisühendustega seotud riskimaandusinstrumente (FTR-financial transmission rights), mida finantseeritakse nende samade välisühenduste ülekoormustasude arvelt. Turuosalised taotlesid selle süsteemi käivitamist aastaid, et saaks madalamalt hinnastada fikseeritud elektripakkumiste riske ja alandada marginaale. Lõpuks alates 2023. aastast Elering ja Fingrid käivitasid FTR-ide pakkumise Eesti ja Soome piiril. Alates 2024. aastast kuni tänaseni on Estlink 2 olnud tööst väljas 14 kuud 20 kuust ehk välisühenduste risk realiseerus olulises mahus ja põhjustas miljonitesse ulatuva kahju Eesti turuosalistele," sõnas Hääl oma sotsiaalmeedia postituses.

Hääl tõi välja, et 2025. aastal kutsus kliimaministeerium turuosalised kokku ning prooviti leida olukorrale lahendus.

"Elering ja Fingrid otsustasid peale riski realiseerumist ühepoolselt tühistada FTR-id ja jätta turuosalised ilma riskimaanduseks neile müüdud finantsinstrumentidest. Turuosaliste hinnangul oli selline käitumine mitte lihtsalt sõnamurdlik, vaid ka vastuolus kehtiva regulatsiooniga. 2025. aasta aprillis kutsus kliimaministeerium turuosalised ümarlauale, et leppida kokku lahendus tekkinud olukorras. Kokkulepitult pöörduti EL-i energeetikasektori reguleerivate asutuste koostööameti ACER poole. 2025. aasta maikuus vastas ACER, et välisühenduse tehniline rike ei ole FTR tühistamisel vääramatu jõu aluseks ehk Eleringi ja Fingridi tegevus ei ole kehtiva regulatsiooniga kooskõlas. 2025. aasta juunis palusid turuosalised Eleringil vabatahtlikult FTR-ide tühistamisega tekitatud kahjud hüvitada. Elering kaudselt tunnistas vastutust, aga viitas vajadusele suhelda Fingridiga hüvitamise tehnilise lahenduse osas," kirjutas Alexela juhatuse esimees.

Hääle hinnangul ei saa enam usaldada kehtivat regulatsiooni ega süsteemihalduri poolt turureeglite täitmist.

"Neljapäeval teatas Elering, et ei nõustu ACER seisukohaga ja tekitatud kahjusid ilma kohtuta ei hüvita. Lisaks juba tekkinud kahjudele, on selle otsuse vahetuks tulemuseks kõrgemad fikseeritud elektrihinnad juba sellel talveperioodil, sest turg ei saa usaldada kehtivat regulatsiooni ega süsteemihalduri poolt turureeglite täitmist. Kahju kannavad lõpuks tarbijad, kes FTR-ide katteks on Elering ja Fingrid kontole üle miljardi euro maksnud. Ma ei kujuta enam ette, kuidas kliimaministeerium ja Elering suudaks taastada usalduse turul, kui ise kehtivaid reegleid ja kokkuleppeid turuosalistega ei täida. Ma ei kahtle, et kohus nõustub ACER seisukohaga ja mõistab kahjud koos viiviste ja menetluskuludega välja, aga kahju turule on tekitatud ja selle mõju kestab aastaid. Järgmisel nädalal on sagedusreservide hanke tähtaeg - neljapäevaste sündmuste valguses riskimarginaalid pakkumistes kasvasid veelgi," lõpetas Hääl.

Elering ja Fingrid müüvad Eesti ja Soome piiril aastaseid ja kuiseid finantsinstrumente, millega on võimalik elektrimüüjatel fikseerida elektri hinnaerinevus kahe riigi vahel. Need võimaldavad elektrimüüjatel pakkuda Eesti elektritarbijatele fikseeritud hinnaga elektripakette. Soome ja Eesti hinnaerinevuse saab finantsinstrumentidega fikseerida alates 2023. aasta algusest.

Soome piiril müüvad Elering ja Fingrid ära finantsinstrumente 650 megavati ulatuses. See tähendab, et kui Eestis ja Soomes on elektri hind erinev ja tekib ülekoormustulu, siis 65 protsenti sellest saavad omale finantsinstrumentide omanikud.

2023. aasta algusest kuni selle aasta juuni lõpuni on Eesti ja Soome süsteemihaldurid müünud finantsinstrumente mahus 276 miljonit eurot ja instrumentide ostjad on ostetud instrumentide arvel saanud endale ülekoormustulu mahus 407 miljonit eurot.