"Viga teise kvartali palgastatistikas tekkis sellest, et automaatse andmeedastuse protsessis tekkisid suured vead, mida ei suudetud hilisema andmeanalüüsi käigus mingil põhjusel tuvastada," ütles statistikaameti pressiesindaja Susann Kivi.

Õiged andmed tulevad pressiesindaja sõnul loodetavasti sel nädalal.

Kolmapäeva hommikul teatas statistikaamet, et nende andmetel oli teises kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk 2284 eurot, mis on 13,8 protsenti kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Nii kiire kasv tuli paljudele üllatusena, sest veel esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2011 eurot ja aastane kasv 6,1 protsenti.

Kolmapäeval kell 9.30 teatas statistikaamet, et kuna nad on saanud palju kahtlevaid küsimusi keskmise palga erakordselt suure tõusu kohta, siis kontrollib analüütik Sigrid Saagpakk andmed veel kord üle.

Statistikaamet lükkas edasi ka kolmapäeval kell 10 algama pidanud keskmise palga infotunni.

Lisaks ütles statistikaamet praeguseks vigaseks tunnistatud analüüsis, et teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2646 eurot) ning Tartu (2614 eurot) ja Harju (2512 eurot) maakonnas.

Statistikaamet otseselt oma üllatavalt kiiret palgakasvu näitajat esialgses teates ei selgitanud. Seal oli viide analüütik Sigrid Saagpakule, kes ütles, et keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. "Väljamakseks loetakse igasugust rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised," ütles Saagpakk. 

Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega 

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles kolmapäeval, et statistikaameti avaldatud keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8 protsenti. Parandatud andmed avaldab statistikaamet reedel, 29. augustil. 

"Palume väga vabandust vigaste palgaandmete avaldamise eest. On kahetsusväärne, et seda viga ei tuvastatud enne andmete avaldamist. Statistikaameti eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid. Saime sel korral tõsise õppetunni," rääkis Lee. 

"Probleemile jälile jõudmine on võtnud loodetust rohkem aega. Praegu teame, et probleem tulenes tõrgetest andmevahetusprotsessis ja hilisema analüüsi käigus ei suutnud me neid vigu tuvastada," märkis Lee.

"Praeguseks on selgunud, et analüüsifaili jõudsid duplikaat-kanded ja meie automaatsed kontrollid neid ei tuvastanud. Miks me ei tuvastanud neid ka hilisema analüüsi käigus, on veel keeruline öelda," lisas ta. 

"Kuna riikliku statistika avaldamise kalender näeb ette väga ranged tähtajad, liikus protsess edasi, aga see poleks tohtinud vigaste andmetega edasi liikuda. Meie eesmärk on koguda andmeid ühiskonna jaoks võimalikult madala hinnaga ja seetõttu oleme viimastel aastatel püüdnud andmete kogumist maksimaalselt automatiseerida. Kahjuks kaasnevad sellise andmekogumisega teistsugused riskid, mida me ei suutnud seekord maandada ja nii lipsasid läbi topeltkanded," rääkis Lee.

"See on väga oluline statistika tegemise korrigeerimise koht ja selle eest vastutan peadirektorina mina," lisas ta.  

"Esialgsete andmete põhjal tundub, et vigastes andmetes olid üle hinnatud nii era- kui ka riigisektori palgakasvud, kuid riigisektori palgakasvu hindasime üle rohkem," tõdes Lee, kelle sõnul tegeleb statistikaamet praegu probleemile nii kiire kui ka pikaajalise lahenduse otsimisega.

"Me peame viima sisse täiendavad kontrollid automatiseeritud andmetöötlusprotsessi jaoks ja vaatama üle avaldamise tervikuna," võttis ta kokku. 

Ökonomistid olid hämmingus

Eri majandusanalüütikud olid kolmapäeva hommikul statistikaameti esitatud kõrge brutokuupalga näitaja üle üllatunud. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnas, et andmed vajavad statistikaameti põhjalikku selgitust.

"Täna avaldatud keskmise palga andmed näitavad märkimisväärselt suurt keskmise palga kasvu, mis on tingitud kõrgemate tuludetsiilide palgasaajate erakordselt kõrgest palgakasvust. Need andmed vajavad enne põhjalikumat seletust statistikaameti poolt, kui neid kommenteerida saab. Kas on toimunud muudatus statistika kogumise viisis, maksuamet on hakanud kontrollima OÜ-tamist või on tegemist statistilise veaga," märkis Uusküla.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.