Kuidas on olukord praegu metsades? Mis seal toimub ja kas sigu sureb?

Metsades valitsev olukord ei ole tavapärane. Võib-olla see on heitlik, nagu meie eesti ilm, et on piirkondi, kus kindlasti seakatk on oma laastamistöö metssigade hulgas ära teinud. On piirkondi kindlasti, kus metssigu on rohkem ja tuleb küttimisega aidata nende arvukus alla viia. On piirkondi, kus tegelikult seis on meie vaates hea - metsigade arvukus ei ole suur, aga täpselt minimaalne, et see katku levik tegelikult ei tohiks olla väga hull.

Kas oskate öelda ka piirkondi, kus on siis hullem ja kus on parem olukord praegu?

Lõunapoolsed maakonnad on praegu selle seakatkuga löögi alla sattunud. Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa on kindlasti kolm suuremat maakonda, kus tegelikult see Lätist tulnud katk on.

Eelmise aasta lõpus jõudis see sinna kohale ja seal ta laastamistööd tegema hakkas. Praegu on seal katkuga metsigade arvukus suhteliselt madal ka sellepärast, et küttimiste andmed näitavad, et nendes maakondades on suvekuudel võrreldes teiste maakondadega küttimine olnud tagasihoidlik ehk see annabki juba sisendi meile, et seal on katk metssigade populatsioonis hävitustöö ära teinud ja arvukus on madal. Eks ta nüüd levib natuke ülespoole, et kindlasti neljapäevane Ekseko farmi juhtum Viljandimaal näitab, et see katk on tegelikult jõudnud päris tugevalt sinna Viljandi maakonda. Osaliselt ka Pärnumaale ja eks ta üles põhja vaikselt liigub.

Kui suur osa on jahimeestel selle katku piiramise juures? Kas see on ainuke võimalus ja kui palju siis rohkem kütitakse?

Me saame täna väita, et me teame kindlalt, et ükski metssiga pole ühtegi kodufarmi sisse jooksnud ja me teame ka seda, et metssigade hulgas kahjuks viirus levib. Kuidas see lõpuks farmidesse või sigalatesse jõuab, seda me ei oska praegu öelda, et mis need juurpõhjused on, aga peamine juurpõhjus on mets ja metssigade hulgas levib see taud. Me jahimeestena saame sellest aru, et see nii on ja riik oskab ka näpuga näidata metsa poole. Me püüame küttida, arvukuse madalaks viia, et taud ei leviks metssigade vahel ja samas seda taudi ei saaks levitada putukad, inimesed või kes iganes, aga see on niisugune riiklik meede. Palutakse, et kütitaks rohkem kui tavaliselt.

Riik määrab kõikidele ulukipopulatsioonidele tegelikult limiidid, mida jahimehed peavad täitma. Kohustus ongi ära küttida. See aasta öeldi, et 19 800 metssiga peaks ära küttima ja see on tegelikult otsene käsk. Kui peaminister ütles, et Eesti riiki võib armastada, siis ta formuleeris ennast võib-olla valesti ja oleks pidanud ütlema, et peab armastama. Meil on samamoodi, et te peate küttima. Selles mõttes jahimeestega, keskkonnaagentuuriga ja tegelikult ka PTA-ga oleme lõpuks öelnud, et ega tähtis ei olegi palju me neid kütime. Tähtis on see, et populatsioon ja arvukus madalale viia.

Mida vähemaks neid jääb, seda keerulisem on tegelikult neid küttida. Seda rohkem hakkab kuluma tegelikult jahimeestel ressurssi. Peamine ressurss, mis jahimeestel kulub, on aeg. Kuna jahindus on meil hobi, siis me tegelikult teeme seda omast vabast ajast ja oma vabast ressursist. Kui tööpäev on läbi, siis minnakse metsa ja üritatakse metsigade arvukust alla viia.

Ma olen aru saanud, et riik üritab kuidagi aidata ka. Et juba kütitakse droonidega või jälgitakse. Osad on jälle väga pahased, et mis lugu nende droonidega on.

Droonid, nagu me oleme öelnud, on vajalikud tööriistad. Meil on vaja tööriistakasti, kus on erinevad töövahendid, mida me saame jahinduses kasutada. Droonidega ei kütita, vaid droon on tegelikult seirevahend. Eeskätt me tulemegi riigile appi, tuleme seakasvatajatele appi ja proovime drooniseireid läbi viia farmide ja sigalate ümbruses.

Mida inimene peaks tegema? Kui ma nüüd avastan näiteks mõne surnud sea, siis mida ma tegema peaksin?

Ärge seda ise torkima minge. Sellest tuleks kindlasti teatada näteks kohalikku jahiseltsi, kes tulevad siis kohale ja võtavad proovid LABRIS-e jaoks. Ega ta ei pruugi katkus olla, sest ega kõik sead katku ei sure, aga igal juhul tuleb surnud sealt proovid võtta, sest see annab indikatsiooni, mida teadlastel on väga vaja. Nad ootavadki rohkem surnud sigade proove kui kütitud sigade proove, et saada aimust, kuidas see katk levib ja kuidas seiret teha.