ERR Armeenias: rahuleppe projektile Aserbaidžaaniga vaadatakse mitut moodi
Armeenia valitsus näeb Aserbaidžaaniga Washingtonis allkirjastatud ühis-deklaratsioonis ja rahuleppe protsessi algatamises uue lehekülje pööramist pikas vastasseisus naaberriigiga. Analüütikute hinnangud jäävad siiski ettevaatlikumaks.
Armeenia pealinn Jerevan elab augustikuises kuumuses. Kauaaegse vaenlase Aserbaidžaaniga allkirjastatud ühisdeklaratsioonis ja rahuleppe projektis lubavad Kaukaasia riigid pühenduda rahuprotsessile ja ühendusteede rajamisele piirkonnas.
Armeenia võimupartei loodab leppest väljapääsu konfliktidest ja sõdadest, rahuaega, lõpuks avanevaid transpordiühendusi ja sellega kaasnevat majanduslikku edenemist.
Peaminister Nikol Pašinjani endine kabinetiülem Arsen Torosyan oli nädala alguses veel parlamendi liige, nüüdseks juba sotsiaalminister. Ta räägib vajadusest sulgeda viha lehekülg suhetes aseritega ja keskenduda tulevikule.
"Ma ei räägi sellest, et neist saaksid kohe meie vennad, aga vähemalt me saame rääkida üksteisega, me saame suhelda, me saame võib-olla kaubelda üksteisega," ütles Kodanike Kokkuleppe partei poliitik Arsen Torosyan.
Analüütikud näevad seejuures nii positiivset kui ka seda, et esialgu on tegu pelgalt deklaratsiooniga, mille juures palju küsitavusi.
"See on oluline kahel põhjusel. Esiteks, Aserbaidžaani naasmine relvajõu juurest diplomaatia juurde on teretulnud areng. Teiseks, samal ajal on see läbimurre märkimisväärne Vene Föderatsiooni puudumise poolest," sõnas Regionaalsete Uuringute Keskuse direktor Richard Giragosian.
Kui ka seda, et esialgu on tegu pelgalt deklaratsiooniga, mille juures palju küsitavusi.
"Nagu öeldakse, siis saatan peitub detailides ja seal on väga palju probleeme ja küsimusi – mida tähendab piiride tunnustamine, millises vormis, kuidas toimub piiri mahamärkimine, millised tingimused tulevad sellele transpordikoridorile ja transpordiühendustele, kui palju neid ühendusi üldse tuleb ja nii edasi," rääkis Kaukaasia instituudi direktor Aleksander Iskandaryan.
"See, millega tegelikult tegu on, on sellise mitte sõja – mitte rahu olukorra külmutamine mõneks aastaks, et osta sellele riigile mõned aastad aega heidutuse ülesehitamiseks. Näha selles midagi enamat nagu pikaajalist rahu, see on täielik nonsenss, see ei vasta tegelikkusele," rääkis CivilNeti poliitikakommentaator Eric Hacopian.
Jerevani äärelinnas asub Eesti tänav. Tänava ääres mängivad mehed nardit. Arvamused siin ulatuvad samuti seinast seina: üks arvab, et läheb väga hästi, teine jällegi, et väga halvasti.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: Aktuaalne Kaamera









