Seda, et üks klassikaline muuseum videoekraanide ja mobiiliäppide abil ehk liiga kaasaegseks muudeti, muuseumijuht Reelika Räim siiski ei karda, sest ka külastaja on muutunud.

"Enam staatiline stendinäitus ei paelu. Kõik muuseumid arenevad ja ka meil oli aeg teha uuendusi," ütles Räim.

Peamaja püsiekspositsiooni, ekraanide vahendusel nähtava minilavastuse, aga samuti territooriumile jäävate matkaradade mobiiliäppi viimise ning kõige muuga on seotud kümned loojad, kelle ohjamisega tegeles loovjuht Ionel Lehari.

"Kuidas muuta Vargamäe jälle noorte jaoks aktuaalseks. Kuidas laiendada seda kandepinda ja nende inimeste ringi, kes siia tuleksid ja tutvuksid. Kuidas kaasajastada suhet Tammsaarega. Näituse külastus ei piirdu vaid tubades ringi peale tegemisega, vaid (lisaks) jalutuskäiguga mööda imeilusat Vargamäe maastikku. Ja selleks me tegime külastusrajad, kus ühest maamärgist teiseni jalutades saab kuulata erinevaid tekste. See on meie trump," rääkis Lehari.

Siseekspositsioonis saab ülevaate kirjanik Tammsaare kujunemisloost. Seal on kaetud ka uhke kirjanduslik pidulaud, kuid senisest enam eksponeeritakse originaalesemeid.

"Meil on väljas Peeter Hanseni piibel, meil on väljas Tammsaare-Põhja talust leitud uisk, Peeter Hanseni vihik ja naabrimees Jakob Sikenbergi ehk Pearu prototüübi portselankann," ütles Räim.

Tammsaare muuseumi Vargamäel püsiekspositsiooni uuendamiseks kulus 230 000 eurot, toetust saadi muinskuskaitseametilt ja Euroopa Komisjonilt, kuid märkimisväärne oli ka muuseumi enda panus.