Eesti päästjad naasid Hispaaniast maastikupõlenguid kustutamast

Ööl vastu pühapäeva jõudis Eestisse tagasi Hispaanias rekordiliselt massiivsete metsa- ja maastikupõlengutega võitlemas käinud päästjate meeskond. Kuu jooksul käis Hispaanias abis 40 Eesti päästjat.
Maastikupõlenguid kustutamas käisid Eesti päästjad Hispaanias ka mullu. "Kustutustööd oli kahjuks tänavu kõvasti rohkem kui eelmisel aastal, aga koostöö on järjest parem," rääkis meeskonnajuht Taavi Tilk.
"Olukord on põlengutest räsitud piirkondades üsna trööstitu, tuli on hävitanud väga palju. Põlenud on tohutud alad ja loomad-linnud on mõneks ajaks kaotanud oma elupaigad, kuniks loodus taastub. Küll aga on suudetud päästa külad ja inimeste kodud. Kohalikud on päästjatele väga tänulikud ja seda kohtas kõikjal, kus käisime," kirjeldas Tilk.
Kui eelmisel nädalal oli veel õhkõrn lootus, et teisel nädalal temperatuurid langevad, siis tegelikult nii ei läinud ning tulekahjud lõõmasid edasi.
Tulekahjusid käidi kustutamas pea iga päev. Kustutatavad maastikud olid tänavu keerulisemad, hõlmates järske nõlvasid, tihedat võsa ja põõsastikku.
"Hispaanias kasutatakse taktikana palju vastutuld ehk et tulekahju teel olev materjal põletatakse kontrollitult ära, et tulekahju levikut peatada. Saime seda seekord esimest korda ka ise teha ning põletasime ära ühe mäekülje," rääkis Tilk.
Selleks aastaks on metsa- ja maastikupõlengute missioon läbi. Talvel on plaanis suurendada meeskonda ning jätkata õppimise ja treenimisega. Hispaanial abis käis kuu aja jooksul kokku 40 päästjat.
Suvised metsatulekahjud on Lõuna-Euroopas viimastel aastatel saanud massiivseks probleemiks, võttes suuri mõõtmeid ja olles enneolematult laastavad.
Ühelgi Euroopa riigil üksinda nii suurte katastroofidega toime tulemise võimekust ei ole, mistõttu kutsutakse Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames abi ka teistest riikidest.
Mehhanismi raames reageeris ka Eesti meeskond. Programm on välja töötatud, et lihtsustatud korras anda võimalus abi anda ja paigutada enne tulekahjude tekkimist kustutusmeeskonnad riskipiirkondadesse.
Meeskonnad ei pea olema mehhanismi moodulid, vaid koosnema minimaalselt 20 päästjast. Programmi eesmärk on lisaks abi andmisele ka treenida päästjaid, et vajadusel oleks olemas väljaõppinud reserv.
Eesti soovib paari aastaga treenida välja EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kuuluv päästemeeskond koos tehnika, varustuse ja oskustega, kes on valmis appikutsetele reageerima.
Toimetaja: Barbara Oja










