Eesti müüs teenuseid jooksevhindades välja ligi 3,4 miljardi ja importis ligi 2,6 miljardi euro eest. 

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad.

"Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on üheksa miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis," lisas Leppmets.

Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest muid äriteenuseid (muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaamiteenuseid ja juhtimisteenuseid). Järgnesid 884 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (sealhulgas arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste) ning 656 miljoni euroga transporditeenuste (sealhulgas maanteel kaubaveoteenuste) müük mitteresidentidele.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (106 miljoni euro võrra ehk 14 protsenti) ning vähenes transporditeenuste (26 miljoni euro võrra ehk neli protsenti) eksport.

Teenuseid eksportis Eesti kõige rohkem Soome (15 protsenti koguekspordist), Ameerika Ühendriikidesse (üheksa protsenti) ja Saksamaale (üheksa protsenti).

Soome müüdi enim reisiteenuseid, Ameerika Ühendriikidesse telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid ning Saksamaale transporditeenuseid.

Enim suurenes teenuste eksport Saksamaale (55 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidesse (50 miljoni euro võrra), kuhu müüdi rohkem telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Kõige rohkem kahanes teenuste müük Rootsi (30 miljoni euro võrra), kuhu eksporditi vähem transporditeenuseid.

Teises kvartalis imporditi enim ehk 839 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaamiteenuseid ja juhtimisteenuseid). Järgnesid 671 miljoni euroga transporditeenuste (sealhulgas kaubaveoteenuste maanteel) ning 484 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (sealhulgas arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste) ost.

Mullusega võrreldes kasvas enim muude äriteenuste (156 miljoni euro võrra ehk 23 protsenti) ning vähenes ehitusteenuste (12 miljoni euro võrra ehk 53 protsenti) import.

Peamised teenuste impordipartnerid olid teises kvartalis Leedu (kaheksa protsenti koguimpordist), Saksamaa (seitse protsenti) ja Ühendkuningriik (seitse protsenti). Leedust ja Saksamaalt osteti enim muid äriteenuseid ning Ühendkuningriigist transporditeenuseid.

Kõige rohkem kasvas teenuste import Ühendkuningriigist (46 miljoni euro võrra), kust osteti rohkem transporditeenuseid ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Enim kahanes teenuste ost Soomest (23 miljoni euro võrra), kust imporditi vähem transporditeenuseid.