"Varguseid on kõvasti ja ma ütleks, et neid on just rohkem kuu lõpu poole, kui veel kas abirahad või palgad on kätte saamata. Siis on varguseid rohkem," kinnitas ettevõtja Oleg Gross.

Kui mullu samal ajal oli politsei registrisse jõudnud ligi 3600 poevargust, siis tänavu on neid rohkem.

"Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on sel aastal 764 varguse juhtumit rohkem, mis on seotud siis kaubanduspindadega. Politsei kindlasti näeb väga tõusvat trendi," ütles politsei- ja piirivalveameti menetlustalituse juht Anders Allandi.

Kaupluseketi A1000 sisekontrolli juhi Veiko Varese kirjelduse järgi on praegu olukord juba selline, kus poest ei käi asju võtmas mitte professionaalsed vargad, vaid inimene läheb ja varastab toiduaineid, ning seda korduvalt.

"See läbilõige on väga erinev. On ka väga intelligentseid, on isegi kooliõpetajaid olnud, keda me oleme kinni võtnud. Mõni inimene väga häbeneb oma tegu," sõnas Gross.

Viking Security videovalvekeskuse juht Sander Nurgamaa kinnitusel on sagenenud just igapäevakaupade vargused ning asi ei piirdu ainult ühe tootega. Oma teo põhjenduseks ütlevad inimesed, et neil pole raha.

"See on küll natuke nagu nukram olukord, aga on lapsi, kes on käinud varastamas ja sa näed kaamerast, et ta läheb välja, ta teeb selle paki lahti ja sööb selle kohe ära. Ütleme juustupakk, Pikniku juustud on lihtne näide. Või on mingi väike vorstipakk või asi. Teeb selle kohe lahti ja sööb selle ära," tõi Vares näite.

Kummalisel kombel on üks enim varastatud toiduaineid piim, sest just piimapakk jääb sageli iseteeninduskassas kogemata skaneerimata. Üldjuhul üritatakse aga tahtlikult näpata kallimaid toiduaineid ja mitu tükki korraga.

Eriti hoolikalt jälgivad turvatöötajad iseteeninduskassades toimuvat. Pultide kasutamisel juhtub palju vigu, kus mõni asi jääb kogemata läbi piiksutamata, kuid samuti on seal palju tahtlikke vargusi.

Veiko Vares tõi näiteks ühe paari, kes sõidab autoga mööda Tallinna. "Mingid tooted nad ostavad, kallimad tooted on kotis sees. Vorstileti juures võeti suitsuvorst, aga kassasse jõuab piim, sai, kartul ja mandariinid. Vorst on kadunud. Ma olin ise kinnipidamisel seal. Ma suhtlesin nendega ja nad ütlesid, et neil ei ole raha," ütles Alko1000 esindaja.

Oma käitumisega kahtlust äratavaid inimesi jälgitakse päevast päeva. Vahel kulub ühe kahtlusaluse vaatlemisele isegi tund või kauem, sest üks asi on, et keegi paneb midagi kotti või taskusse, kuid rikkumine algab alles siis, kui inimene maksmata väljub.

Üle Eesti ligi sadat poodi jälgiv valvekeskus fikseerib kümneid vargusjuhtumeid päevas.

"Rohkem vargusi on suurlinnades, kus on kõrged paneelelamud ja kus elab selline lihtsam inimene. Kui me hakkame konkreetsemalt ütlema, siis kõvasti varguseid on Lasnamäel, Kohtla-Järvel, Narvas," tõdes Oleg Gross.

Kuigi kaamerad teevad poekülastajate jälgimise hõlpsamaks ning hirmutavad ehk ka mõnd pisivarast, siis kõiki varguseid kindlasti ei avastata, ammugi ei jõua need politsei statistikasse.

Gross nentiski, et enamik vargaid vahele ei jää. "Varas ju näeb, kus kaamera asub, ta pöörab selja kaamera poole, paneb vaikselt toote omale põue või siis kotti ja kui ta läheb selle kaubaga välja, ega siis tagantjärgi nähes, et ta on midagi varastanud, siis pole enam midagi teha."

PPA menetlustalituse juht Anders Allandi möönis, et kui vargusega tekitatud kahju on väike, siis paljud poed ei esitagi politseile süüteoteadet. "Lihtsalt selle süüteoteate kokkupanek ja esitamine võtab neilt rohkem ressurssi, kui sellest saadav kasu," põhjendas politseiametnik.

Veiko Vares kaupluseketist Alko1000 usub, et viimasel ajal taas kõlapinda leidnud ettepanek langetada toiduainete käibemaksumäära teeks kaupmeestele olukorra lihtsamaks, kuna inimene suudaks rohkem osta.

Oleg Gross peab lahenduseks, et väikse sissetulekuga inimesi tuleks vähem maksustada, et nad saaks oma vähese rahaga ära elatud. "On tunda, et on osa inimesi, kellel on vahendeid vähe ja seda on eriti selgelt näha kuu lõpus, kui meil ostjate arv väheneb 10-15 protsenti päevas. Ei maksa ju arvata, et inimene füsioloogiliselt on niimoodi üles ehitatud, et ta kuu lõpus vähem sööb. Inimese söögiisu on ikka kuu lõpus ja alguses üks."

Viking Security videovalvekeskuse juht Nurgamaa aga üksnes toiduainete käibemaksumäära langetamise mõjusse ei usu, kuna varastatakse ka šampoone, kosmeetikat, mänguasju ehk et mõju oleks sellel, kui kõik hinnad langeks.

Tõsiasi on aga see, et kõik varastatud võipakid, vorstilatid, šampoonid ja pesukapslid maksab lõpuks kinni aus ostja.

Vaata ka "Impulsi" tänavaküsitlust, kus inimesed rääkisid, mis on nende jaoks enim kallinenud.

"Impulss" on ETV eetris teisipäeval algusega kell 20.