"See pikett oli vist siseministri ja haridusministri toetuseks. See oli väga kena, et nad piketeerisid ja väga korrektselt seda tegid. Aitäh neile. Aga palgatõusu numbrid sõltuvad sellest, kuidas me suudame eelarvet kärpida, mitte sellest mitu piketti me korraldame," ütles Michal.

"Õpetajad, päästjad ja politseinikud on need, kellel on kõige suurem tõenäosus palgatõusuks. See tähendab seda, et läbirääkimised praegu käivad ja nagu ma ütlesid, me peame kärpeid otsima. Aga nemad on kõige suurem tõenäosus," lausus Michal.

"Kõigile kõike me ei saa lubada, eriti olukorras, kus meil kasvavad kaitsekulutused väga järsult, kus me tõstame tulumaksuvaba miinimumi, et kõigile jääks rohkem raha kätte, sest õpetaja näiteks maksab tänu Keskerakonna, Isamaa ja sotside astmelisele tulumaksule, ehk rahvasuus sellele maksuküürule iga aasta praegu 1500 eurot rohkem. See lõppeb 1. jaanuarist 2026. Nii, et see tähendab seda, et juba sealt suureneb sissetulek ja kui saame, teeme palgatõusu. Ma arvan, et see on üsna tõenäoline. Aga veelkord, valitsus peab neid läbirääkimised ära ja siis saab tulla avalikkuse ette," rääkis Michal.

Saatejuht Andres Kuusk palus Michalil kommenteerida tema isiklikku reitingut peaministrina, mis on viie protsendi ümber.

"Kui midagi, siis see motiveerib mind oma tööd paremini tegema, rohkem suhtlema, seletama. Ega seegi halb ei ole," kommenteeris seda Michal.

Kuusk viitas, et automüüjad heidavad Michalile ette, et nüüd on turul taas segadus. "Kõigepealt tuli maks, keegi ei julgenud enne osta, nüüd on lootus, et automaks kaob. Miks te nii teete?"

"Tõttöelda ei tee. Minu ettekujutus on olnud selles, et kui makse laekub paremini... Ma olen öelnud ka sotsidega koalitsiooni ajal veel, et esimene asi, mida me võiksime ära kaotada on tulumaks, või tulumaksu alla tagasi tuua. Ja selles suunas me liigume. See on ka minu ettepanek. Kristina Kallas ütleb, et tema hinnangul on eelarves prioriteet palgad, eks igal ministril ja igal erakonnal on oma vaade. Automaksu puhul teada on, et ma ei ole selle fänn. Minu meelest see määr seati liiga kõrgeks, oli nagu oli," sõnas Michal.

"Aga need kokkulepitud muudatused, mis puudutavad lastega peresid, mikrobusse ja puuetega inimesi, need me leppisime kevadel kokku ja mina eeldasin, et see on umbes see positsioon, kus me oleme. Aga kui su partner või su kolleeg tuleb valitsusse ja ütleb, et tal on ettepanek, siis sa loomulikult arutad selle läbi ja selle me arutame läbi. Ma arvan, et mõne nädalaga saab selgeks," lisas ta.

"Aga ilmselt on juba aru saada, et minu esimene eelistus pigem oleks tulumaksu tõusu ära jätmine, sest koos tulumaksuvaba miinimumi tõusuga see tähendab inimestele ikkagi väga palju raha kätte. Ja mis oleks parem viis tulla toime hinnatõusuga kui see, et see raha on su arvel. See on kõige parem viis. Kõik muud on kaudsed teed. Ja ettekujutus, et Eestis õnnestub hindadega edukalt võidelda, see ilmselt väga vist ei too vilja," ütles Michal veel.

Michal nõustus, et pea kümneprotsendine toiduainete hinnatõus seab inimeste toimetuleku löögi alla. "Toimetulekuga peab eraldi tegelema. Toimetulekutoetus peab kasvama. Seda on maailma mitte kõige lahkem rahandusminister Jürgen Ligigi öelnud. Hinnatõusu puhul sõltub sellest osakaalust, see on nüüd Eesti Panga väljaöeldu, aga umbes kolmandik, veidi alla poole tuleb administratiivsetest kuludes, maksudest ja üle poole tuleb palgatõusudest ja maailmaturu hindadest. Palgad kasvavad üsna kiiresti, eks see kandub teenustesse üle, hindadesse ka," rääkis Michal.

"Ja kui vaadata nüüd toiduainete hinnatõusu ja kogu seda inflatsiooni, siis ma võtaks päris pika vaate, aastast 2019 kuni 2025 on tarbijahind kasvanud umbes veidi alla 50 protsendi, 48 protsenti, rahvapension on sellel ajal kasvanud 92 protsenti, keskmine pension on on kasvanud umbes 70 protsenti. Nii, et kui vaadata pikka trendi, siis enim haavatavad sihtrühmad, keda puudutab alampalk, näiteks pensionärid, siis nende ostujõud on kasvanud sellega võrreldes. Aga ma ei pisenda, et inflatsioon on probleem. Inflatsioon on igal pool probleem ja kiire palgatõusu tingimustes kandub see ka kindlasti hindadesse üle," lausus Michal.

Riigikogule üle antud toiduainete käibemaksu langetamist nõudev petitsioon sai pea 100 000 allkirja. Michal aga toiduainete käibemaksu langetamist heaks mõtteks ei pea.

"Seda on ju kaalutud ja seda on kindlasti ka arutatud ja arutatakse ka tulevikus. Häda on selles, et kui sa eeldad isegi, ja ütleme kõik optimistid ja pessimistid saavad kokkuleppele, et kui sa teed mistahes maksuerandi, siis 100 protsenti see kindlasti sinna ei jõua, kuhu ta peaks jõudma. Noh, eeldame, et pool sellest jõuab, aga pool jääb kuskile vahemeestele jagada. Selle alternatiivina, ma ütlen ausalt, me tõstame tulumaksuvaba miinimumi, inimestele jääb rohkem raha kätte või siis langetame tulumaksu, siis jääb inimestele ja ettevõtjatele kätte. Jätaks selle raha siis inimestele arvele, las nad ise otsustavad. Sest, ütleme nii, et kui ma vaatan näiteks Postimehe hinnavõrdlust ja ühe ostukorvi vahe ühes ketis on 82 eurot ja lähed Grossi poodi, saad 57-ga. Kuulge. Siis tegelikult ikkagi, kui sa jälgid konkurentsitihedat, sama ostukorv erinevates poodides, see ikkagi näitab, et see ei ole üksiti käibemaksu küsimus," rääkis Michal.

Saatejuht küsis, kas Reformierakond karistatakse maksude eest ära nendel valimistel.

"Täitsa võimalik. Täitsa võimalik," vastas Michal.

"Üldiselt kohalikud valimised on Eestis tsüklina tihti nii, et nad on sellised riigis võimul olijate karistamiseks. Aga kui keegi valib endale viletsa vallavanema või linnapea sellepärast, et Reformierakonda karistada, siis ta peab järgmised neli aastat selle karistamisega elama, mitte meie," lisas ta.