Eelseisvate kohalike valimiste põhiküsimus Ida-Virumaa suuremates linnades on see, kas neis saavad võimule poliitikud, kellele on tähtis põhiseadusesse kirjutatu, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, või need, kelle jaoks ei ole see nii väga tähtis.

Kas need, kelle poliitilise kapitali väetiseks on pidev vastandumine suurema osa Eesti ühiskonna põhiväärtustele, või need, kes jagavad neid ja püüavad koostöös keskvõimuga pöörata Eesti ühe suurema maakonna eluolule tõusule. Kui varasematel valimistel võis sellesse küsimusse mujal Eestis ja erakondades, kel Ida-Virumaal erilisi eduvõimalusi pole olnud, ükskõikselt suhtuda, siis praegu on see tugevamalt kui varem ka kogu riigi julgeoleku küsimus.

Viimastel aastatel on nii Narvas kui ka Kohtla-Järvel, mis mõlemad kuuluvad Eesti viie suurema linna hulka, võim kõõlunud köietantsija kombel kord pisut ühele ja siis jälle teisele poole. See poliitika, mida Keskerakonnalt frantsiisitud kaubamärgi all neis linnades aastakümneid viljeldi, kindlustas küll võimul püsinud seltskonnale stabiilseid valimisvõite, kuid viis neid linnu nii sotsiaalse kui ka majandusliku pankroti suunas, mida illustreerivad siiani suur tööpuudus, madalad palgad ja kinnisvarahinnad ning elanike Eesti keskmisest suurem väljaränne.

Mõned korruptsiooniprotsessid lõid sellise valitsemissüsteemi küll kõikuma, aga see ei tähenda, et need võtted unustatud oleks. Lihtsalt pärast kohtupraktika tõsielusarja läbimist püütakse kasutada neid mõnevõrra osavamalt ja varjatumalt.

Ühelt poolt võiks Ida-Virumaa majandusliku uuestisünni ja hea poliitilise kultuuri tuleku suhtes varasemast optimistlikum olla.

Õiglase ülemineku fondi toel on Narva rajatud magnetitehas, mida saabuvad sel kuul avama paljude maailma tuntud autofirmade tähtsad tegelased, kes kõik tahaksid saada elektriautodele Narvast magneteid. Peipsi äärde Uuskülassse on kerkimas ligemale saja suure toaga unikaalne loodusspaa. Jõhvis sai läinud nädalal nurgakivi Eestis esimene filmistuudiote kompleks. Hoovõturajal on veel mitmeid suuremaid ettevõtmisi, mis peaksid tooma Ida-Virumaale tööd, inimesi ning parema ja huvitavama elu.

Ka samast fondist toetust saanud ja seetõttu irooniat pälvinud kirveviskamiskeskus, saunafestival või Eesti ja Ida-Virumaa jalgpallilegendide hiljutine matš, mida nimetati roheliseks jalgpalliks seetõttu, et medalid olid puust, ja Jõhvi istutati enne mängu kümme puud, on mõnes mõttes põhjendatud kulutused. Nii-öelda meelelahutuslike toetuste osakaal kogu fondi 340 miljonist eurost jääb alla viie protsendi. Seejuures on arvestatud, et varem on kohalikku kultuuri, sporti ja meelelahutust toetanud kohalikud suurettevõtted, kel kliimapoliitika tulemusel järsult kasvanud keskkonnamaksude tõttu selleks enam endisi võimalusi pole jäänud.

Teisest küljest kipub osa uute suurte ettevõtmistega minema ikka nii, et need valmivad plaanitust tunduvalt hiljem ja soovitust väiksemas mahus. Ehk see oodatud positiivne mõju kujuneb oluliselt väiksemaks rohepöördega kaasnenud kiirest sotsiaalmajanduslikust kahjust, mille korvamine nõuab märksa enamat kui ühe fondi 340 miljonit eurot.

Selleks, et õiglase ülemineku fondi võimalustest saaks Ida-Virumaa arengu võimalikult tugev kiirendi, on vaja tugevaid kohalikke omavalitsusi. Samas on oht, et need kohalikud poliitikud, kes teevad selle nimel nii-öelda avalikkusele vähemärgatavat musta vajalikku tööd, võivad valimistel alla jääda neile, kes mängivad populistlikult ja emotsionaalselt valijate tunnetele.

Kuigi valimisvõitlus Ida-Virumaal on alles tuure üles võtmas, on juba näha, et osa poliitikuid püüab püüda edu sellega, et näidata otseselt või kaudselt, kuidas nad võitlevad venekeelsete inimeste eest, lubades neid kaitsta väidetava kiusamise eest. Olgu selleks üleminek eestikeelsele haridusele, agressorriigi Venemaa kodanikelt valimisõiguse äravõtmine, katsed piirata Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku tegevust, kasvanud kaugkütte hinnad Narvas või palju muud.

Samal ajal hoidutakse teadlikult mõistmast hukka Venemaa tapatalguid Ukrainas. Kui panna juurde doos LGBT-vastasust ja mõned vandenõuteooriad stiilis, et kõik võimulolijad on nagunii vargad ja sulid, siis on sellise "kokteiliga" võimalik osa valijate hääli kätte saada.

Riigikogu otsus jätta edaspidi kohalikel valimistel valijate ringist välja inimesed, kes on vabal tahtel eelistanud Eestis elada Venemaa kodanikena, peaks sellise sihtrühma osakaalu valijate seas vähendama. Võiks eeldada, et kohalikus poliitikas maksab rohkem keskendumine kohalikele teemadele, aga üldist poliitilist närvilist tausta arvestades on valijate käitumist eelseisvatel valimistel keerulisem kui varem ette näha.

Tähtis on see, et need kohalikud aktiivsed Ida-Virumaa inimesed, kes hindavad seda, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nõustuksid ka ise kandideerima kohalikesse volikogudesse neile sobiva erakonna või valimisliidu nimekirjas. Või siis vähemalt ei jätaks valimata. Ida-Virumaal tuleb nende põhimõtete eest jätkuvalt võidelda ja esimese asjana saab seda teha valimistel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.