Tagantjärgi tarkusega saab öelda, et ohumärgid olid Eesti suurima kodanikualgatuse kohal juba varem õhus, aga need jäid siira aitamise soovi ning Johanna-Maria Lehtme karisma varju.

12. aprillil 2022, poolteist kuud pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas, esineb sõjas kannatanutele humanitaarabi vahendava MTÜ Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme riigikogu kõnepuldist üleskutsega, mis läheb hinge mitte ainult poliitikutele, vaid kogu Eesti rahvale.

"Täna öösel suri minu sõbranna ja tema laps. /.../ Mul ei ole enam nendega aega. Saatke seda abi, mida teilt küsitakse, ja tehke seda kohe!" ütles Lehtme riigikogu ees.

Endise MTÜ Slava Ukraini operatsioonide juhi Viktoria Indrisova sõnul ei rääkinud Lehtme aga riigikogu kõnepuldis tõtt.

"Sama kõne seal puldi taga, kus Johanna nuttis ja ütles, et täna öösel on surnud tema sõbranna lapsega. Kui Johanna tuli minu juurde õhtul rääkima, siis ma küsisin tema käest, et kuule, kes sul surma sai? Tema ütles mulle nikto ne umer ehk siis ei olegi keegi ära surnud," rääkis Indrisova. "See moment oli minu jaoks, mis jäi mul meelde juba algusest."

Indrisova oli Tallinnas Lehtme majanaaber ja üks esimesi vabatahtlikke MTÜ-s. Ta nägi, kuidas sisuliselt koduköögis alustanud tiimist kujunes loetud kuudega Eesti ajaloo suurim kodanikualgatus, mille raames koguti peamiselt Eesti annetajatelt lõpuks kokku 7,5 miljonit eurot.

"Ma arvan, et Johanna Slava Ukraini alguses oli tõesti siiralt tahtnud aidata, siiralt tahtnud teha midagi head ukrainlaste jaoks," lausus Indrisova.

Kui skandaali algul võis arvata, et Johanna-Maria Lehtmel käis projekti haldamine lihtsalt üle jõu, siis uued detailid näitavad, et tema tegevus oli pahauskne varem, kui avalikkus seni teadis.

"Ma arvan, et tegemist on geniaalse valetajaga. See oli just nagu kompulsiivne sunduslik käitumine," lausus endine Slava Ukraini nõukogu liige Ilmar Raag.

MTÜ Slava Ukraini asutati 7. märtsil 2022. Juba 16. märtsil toimus heategevuslik kontsert, mis kogus ühe õhtuga fenomenaalsed 700 000 eurot.

Lehtmest, kellel on Ukrainaga ka perekondlikud sidemed, sai Slava käilakuju. Ta pani sageli ka ennast ohtu, viies abi sinna, kuhu aeglased riiklikud programmid polnud veel jõudnud. Ukraina poolel kujunes nende peamiseks partneriks abiorganisatsioon All for Victory. Seda juhtis endine Lvivi aselinnapea Hennadi Vaskiv.

Endine Slava Ukraini operatsioonide juht Indrisova tunnistas, et hakkasid ilmnema märgid, et võib-olla ei olnud kõik nii, nagu pidanuks ühes heategevusorganisatsioonis olema. Pingeolukordades hakkas välja lööma Lehtme äkiline iseloom.

"Ta on ähvardanud inimesi, et tal on tuttavad snaiprid, et ta võib seda inimest tellida," lausus Indrisova ning vastas jaatavalt, kui "Pealtnägija" küsis, kas jutt käis mahalaskmise tellimisest.

"Mulle tundus, et ta on täiesti võimeline hakata ka tegutsema. Osaliselt need olid muidugi Hennadi Vaskivi tutvused ja ta oli nii kindel selles, et tal on mõju ja võim," lisas Indrisova.

Ukraina meedia on Hennadi Vaskivit aastate jooksul korduvalt kajastanud seoses korruptsioonihõnguliste tehingutega, aga ühtegi ametlikku süüdistust talle esitatud pole. Eesti aktivistidele jättis ladusa jutuga ning suurepäraste sidemetega Vaskiv algul hea mulje. Koguni nii hea, et Lehtme ja Vaskivi vahel tekkis ühistel abi kohale toimetamise reisidel romantiline säde, ehkki mees oli ametlikult abielus.

"Kõik, kes olid Ukrainas näinud, teadsid, et neil on väga lähedane suhe. Tema seda eitas. See on nagu selline kollane fakt, aga tegelikult selgitab nii mõndagi," rääkis Ilmar Raag.

Leping vaheltkasu võtva firmaga

Augustis 2022 allkirjastas Lehtme lepingu Lvivis registreeritud firmaga IC Construction, mis – nagu süüdistus tagantjärele väidab – oli Vaskivi kontrolli all. Lisaks oli selle sama IC Constructioni tegevdirektorina märgitud All for Victory tollane logistikajuht Oleksandr Tšernov, kelle allkiri oli ka koostöölepingul Slava Ukrainiga. 

See koostöölepe oli põhimõtteline muutus: kui üldjuhul eelistati varem Ukrainasse saata füüsilist kaupa just korruptsiooni ja vaheltkasu vältimiseks, siis nüüd hakkasid IC Constructioni kaudu Eesti suunas liikuma arved ja Eestist Ukrainasse maksed. Kokkuvõttes – süüdistuse kohaselt oli IC Construction puukfirma, mis võttis rasvast vaheltkasu.

"Johanna-Maria Lehtme oleks pidanud olema juhatuse liikmena hoolsam," ütles riigiprokurör Sigrid Nurm. "Ta oleks pidanud kontrollima alusarveid, ülevõtmis-vastuvõtmisakte ning kontrollime ka seda, milliste kuludega on need kaubad kätte saanud koostööpartner IC Construction Ukrainas. Seda raha oleks saanud suunata heategevuslike eesmärkide täitmisele, mitte äriühingu kasumi teenimisele."

"Pealtnägija" käsutuses on 25 arvet ajavahemikust august kuni detsember 2022. Lvivis tegutsev FIE Vassili Patralski esitas arveid nn geriljakiirabide ümberehitamise eest ja need aktsepteeris IC Constructioni nimel Oleksandr Tšernov. Väidetavalt olid summad neil arvetel tegelikust remondimaksumusest jämedalt kolm korda suuremad.

"Nende puhul toimis skeem, kus vajadusel see mingisugune FIE tõepoolest ehitas selle auto ümber, aga vajadusel esitas arve. Nüüd meie partnerorganisatsioon maksis sellele FIE-le ja järgmisel päeval olevat selle FIE esindaja tulnud kontorisse kilekott sularahaga käes ja oli andnud selle Vaskivile," rääkis Raag.

Väidetavalt toimus sarnane vaheltvõtmine alates 2022. aasta suve lõpust sisuliselt kõigilt Slava Ukraini abiprojektidelt, mis läbi IC Constructioni käisid.

Deklareerimata sularaha üle riigipiiri

Avalikult on teada, et sel perioodil olid suurimad projektid laste jõulupakid ja talvemundrite hankimine. Tagantjärele möönavad nii Slava nõukokku kuulunud Ilmar Raag kui ka MTÜ operatsioonide juhina töötanud Viktoria Indrisova, et Lehtme tõi ise ja palus ka neil Ukrainast Eestisse toimetada sularaha 10 000 euro kaupa – see on maksimaalne lubatav kogus, mida saab üle tuua deklareerimata.

"Tõsi on jah, et ma olen Johanna palvel seadusliku koguse sularaha üle toonud. Aga ma ei tea täpselt selle raha päritolu. Mulle on öeldud, et see on legaalne," sõnas Raag.

Endine MTÜ Slava Ukraini operatsioonide juht Indrisova meenutas, kuidas Lehtme pakkus talle sularaha.

"See oli hilisel sügisel 2022, kus me pidime just hakkama sõitma Lvivist piiri peale, et jõuda Rzeszówist lennuki peale, et minna Tallinnasse. Järsku Johanna minu hotellitoas küsib, et kuule, pane oma kotti minu sularaha," meenutas Indrisova. "Siis ta ütles, et see oli Hennadi kingitus mulle. Ja mina loobusin, mina ei võtnud seda sularaha, lihtsalt ütlesin, et ma ei võta."

"Ja kui me saime üle piiri, olime juba Poolas, siis Johanna ütles, ahah, nüüd ma tean, kuhu ma järgmist korda panen seda raha. Ma sain aru, et ta on selle raha välja viinud," lisas Indrisova.

Naiivne kannataja?

Endine Slava Ukraini nõukogu liige Ilmar Raag märkis, et on võimalik, et Lehtme sai isiklikku kasu. Ta lisas, et tema hinnangul ei olnud Lehtme naiivne kannataja, keda kasutati ära. "See nutikus, mis teda kahtlemata iseloomustab, tähendab seda, et isegi kogenud korruptant Vaskiv ei ole nii osav, et ta oleks suutnud Johannat lihtsalt ümber sõrme mässida ja teda lihtsalt petta."

Indrisova sõnul võis talle pakutud raha olla heategevuslikul eesmärgil annetatud, millest järeldub, et Lehme sai isiklikku kasu.

Nii Raag kui Indrisova tunnistavad, et suuresti on praegused järeldused tagantjäreletarkus. Esiteks oldi veendunud, et aetakse head asja ja teiseks oli Lehtme niivõrd veenev. Näiteks anekdootlik episood detsembrist 2022, kui nii nõukoja liikmetele kui ka ajakirjandusele esitleti korjanduse toel õmmeldud talvevorme. Õnnetuseks oli tuhandest komplektist sel hetkel valmis vaid murdosa.

"See buss, kus need riided pidid siis olema, teeme selle bussi uksed lahti, vaatame, et kõik on ilusti laeni täis pakitud nende riietega," meenutas Indrisova. "Oleksander Tšernov on öelnud, et tegelikkuses buss oli jumala tühi, seal olid lihtsalt karbid ja see esimene rida oligi vormiriietuse valmis komplektidega nii ilusti ära pakitud, et ajakirjanike ja meedia jaoks saaks ilusaid pilte teha."

Indrisovale sai 2023. aasta alguses Lehtme ebaeetilisest ja ebaempaatilisest tegevusest villand, kuigi ka tol hetkel polnud veel selgeid tõendeid väärkasutustest.

Tagantjärele on teada, et toosama Oleksandr Tšernov, kelle algsel osalusel eestlaste annetusraha välja pumbati, hakkas vilepuhujaks ehk hakkas eestlastele rääkima, mis nende selja taga toimub.

Raag kuulis kahtlustest 2022. aasta lõpus

Raag kuulis kahtlustest esimest korda novembris, aga alles jaanuaris 2023 kohtus ta Tšernoviga näost näkku esimest korda. "Probleem iseenesest meie jaoks tekib sel hetkel, kui me vaatame, mis on selle äriühingu kasum, mida ta tunnistab oma aastaaruandes Ukraina riigile ja me saame aru, et see on kõik see raha, mis tegelikult oleks võinud jõuda rindele," sõnas Raag.

Raag tunnistas, et algul oli raske kuuldut uskuda. Lehtme teatas, et kandideerib riigikokku, mis oleks kahtluste kergekäelise väljatoomise asetanud valimisvõitluse konteksti. Seda enam, et Raag ise kandideeris teises erakonnas tema vastu. Lõpuks – pärast korduvaid vestlusi Tšernoviga ja tõendite korjamist – nõudis Raag Lehtmelt vahetult enne valimisi aru.

"Johanna ütles, et ei, kõik on väga hästi ja igal asjal on seletus, lubas anda lisadokumente. Vestlus toimus reedel, et dokumendid tulevad esmaspäeval. Reaalselt tulid nad neljapäeval," rääkis Raag. "Tšernov sealt Lvivist ütleb, et kolmapäeval, päev enne, kui need dokumendid meile jõuavad, et kuule, et nad siin Lvivis usinasti vormivad praegu mingisuguseid dokumente ja suhtlevad Johannaga, kes laseb neil mingisuguseid dokumente ringi teha."

2023. aasta aprillis jõudsid kahtlused avalikkuseni

Edasised sündmused on juba laialt teada. Kahtlused imbusid kõigisse Eesti uudistetoimetustesse, aga esimesena avaldas pommuudise Eesti Päevaleht aprillis. Kõik väljaanded hekseldasid siis põhjalikult Slava tehinguid, leides ridamisi kahtlaseid episoode.

Nii Eestis kui Ukrainas algatati kriminaalasjad. MTÜ Slava Ukraini muutus üleöö toksiliseks ja selle likvideerimisest sai pikk agoonia, sest koos usaldusega kuivas kokku ka annetajate raha.

Ilmar Raag muretseb aga hetkel kõige enam vilepuhuja Tšernovi saatuse pärast, kes nabiti samal ajal Ukrainas kinni hoopis süüdistatuna illegaalses lõhkeaineäris.

"Me ju hoiatasime Johannat väga selgesõnaliselt, et kui me ei hoia seda informatsiooni enese teada, siis ühe inimese elu võib ohtu sattuda. Aga ma ei näe teist võimalust, kui et Johanna pidi Hennadi Vaskivile rääkima, mis ta oli näinud süüdistustest," lausus Raag. "Sealt see asi läks minu jaoks katki."

"Ma tean seda, et Johanna ja Hennadi Vaskiv suhtlesid omavahel ja vahetasid sellist informatsiooni, mis mõlemad pani käituma ärevalt. Ühesõnaga Johanna üritas piirata informatsiooni, mida mulle antakse ja Hennadi, nagu me hiljem oleme nüüd teada saanud, üritas suud kinni panna Oleksander Tšernovil," rääkis Raag.

Lehtme ise istus "Pealtnägija" kaamera ees viimati 2023. aasta aprillis ja lükkas kõik etteheited, alates raha väärkasutusest kuni vilepuhuja kiusamiseni, tagasi.

Selle aasta augustis esitasid võimud Lehtmele süüdistuse

Augusti algul esitasid Eesti võimud Lehtmele süüdistuse usalduse kuritarvitamises ja omastamises. Hennadi Vaskiv on aga kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

"Kui me teame, et on praegu kaks inimest, kellele on süüdistus esitatud, Ukrainas Hennadi Vaskiv ja Eestis Johanna-Maria Lehtme, siis need, kes tunnevad Johanna-Mariat, ütlevad, et muidugi kogu selles skeemis Johanna juhtis tegelikult mängu. Kui me läheme Ukrainasse ja räägime nende inimestega, kes teavad Hennadit, siis need ütlevad, et Hennadi oli nii vana korruptant, et loomulikult juhtis tema seda mängu ja tema kontrollis rahade liikumist," lausus Raag.

Riigiprokurör Sigrid Nurm rõhutas, et eestlaste annetuste najal soetatud abi jõudis füüsiliste esemete näol Ukrainasse, aga see maksis liiga palju ehk Lehtmele heidetakse ette juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitamata jätmist. Lisaks süüdistab prokuratuur Lehtmet omastamises, sest ta sõlmis Slava Ukraini nimel fiktiivse logistikalepingu IC Constructioniga, mille alusel välja makstud ligi 45 000 eurot kulus tegelikkuses hoopis All For Victory palkadeks ja ülalpidamiseks.

Kogu Lehtme tegevusest tekkinud kahju on süüdistuse järgi üle 450 000 euro, kuid seda raha prokuratuur Lehtmelt tagasi ei nõua. Ka heauskseid annetajaid ei käsitle prokuratuur kannatanutena.

"Ma saan aru ka sellest, et inimesed tegelikult tunnevad ennast petetuna. Aga kriminaalmenetluses ma prokurörina ei saa opereerida emotsioonidega, see ei anna mulle seaduslikku alust esitada nõudeid kellegi vastu," ütles riigiprokurör Nurm. "Juriidiliselt see vara on muutunud MTÜ omaks ja me ei saa tavainimest, kes on selle annetusi ükskõik kui suures summas teinud, lugeda otse kahju kannatanuks."

Teade, et Lehtmelt ei küsita süüdimõistmise korral raha tagasi, põhjustas ühiskonnas pahameeletormi. MTÜ nõukogu on see ajanud kahte lehte. Siiski möönavad kõik, et olukord on üsna perspektiivitu.

MTÜ Slava Ukraini on küll juba aasta algusest likvideerimise protsessis, aga saaks teoreetiliselt anda sisse tsiviilhagi. Kuid kohtupidamine on kulukas ja MTÜ-l pole enam raha, ja isegi kui oleks, pole Lehtme nimel vara, mille arvelt midagi tagasi maksta. Oma maja kirjutas ta juba mullu ema nimele.

"Jah, ma arvan, et me lasime õige aja mööda," tunnistas endine Slava Ukraini nõukogu liige Raag.

Lehtme on advokaadi vahendusel süüdistuse tagasi lükanud. "Pealtnägija" on korduvalt küsinud tema kommentaare, palved on jäänud aga vastuseta. Eelistung Lehtme süüasjas toimub Harju maakohtus 7. oktoobril, kus selgub, kas kohus võtab selle arutada.