Rutte kiitis Eesti panust kollektiivkaitsesse ja toetust Ukrainale
NATO peasekretär Mark Rutte ütles pärast kohtumist president Alar Karisega, et Eesti on kõrgete kaitsekuludega teistele liitlastele eeskujuks.
Juunis Haagi tippkohtumisel lubasid liitlased aastaks 2035 kaitsekulud tõsta viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Rutte märkis, et Eesti on esimeste seas, kes plaanib selle lubaduse täita.
"Eesti näitab teistele tee ette," ütles Rutte. "Te olete juba sellele eesmärgile lähedal ja plaanite järgmiste aastatega selle ületada. See märkimisväärne tõus kaitsekuludes tõstab meie heidutuse ja kaitse tugevust. See näitab teie kõikumatut pühendumust meie kaitsealliansile."
Eesti üksi seda koormat kanda ei saa. Kõigi liitlaste peale kokku peab tulema piisav panus, et NATO kaitsevõimet tõsta, tõdes Karis.
"Mis on kõige tähtsam on ikkagi see, et see tempo on selline, et on näha, et midagi iga aasta juhtub. Mitte, et see rahalaev siis saabub või see viis protsenti – või 3,5 protsenti ükskõik, kuidas me seda vaatame – saabub vahetult enne aastat 2035," ütles Karis "Aktuaalsele kaamerale".
Rutte lubas seista selle eest, et ka teised liitlased juunis Haagi tippkohtumisel antud kaitsekulude tõusu lubadused tempokalt täidaks.
"Ma olen üsna optimistlik, aga ma saan teile kinnitada, et ma nõuan seda. Ja kui ma peaks üks päev unustama seda teha, siis ma tean, et Tallinnas on president, kes helistab mulle ja ütleb: "Hei Mark, me juba kulutame viis protsenti aastatel 2025, 2026, veendu, et ka teised oma lubaduse täidaks mitte hiljem kui 2035"," lausus Rutte.
Karis tunnistas, et ta sooviks näha veel kiiremat tempot.
"Minu personaalne isiklik arvamus on ikkagi, et see tempo on liiga aeglane. 2035 on ikkagi väga kaugel, aga ma saan ka väga hästi aru, et poliitiliselt hetkel ei ole võimalik saada kokku ühe laua taga ja öelda, et see peaks juhtuma aastal 2030," ütles ta.
Rutte kiitis ka Eesti panust Ukraina toetamisel. Kõige parem viis Ukraina kaitsmiseks on toetada Ukraina sõjaväge, ütles ta.
Suve jooksul lepiti kokku uus meede, millega Euroopa riigid rahastavad USA-st Ukrainale relvade ostmist. Seni pole Eesti sinna panustanud, kuid see võib peagi muutuda.
"Minu kõige parema teadmise juures põhimõtteline otsus on olemas, et seda rahastatakse. Ei ole kindel veel see summa, nii et see summa ei ole lõplikult otsustatud, aga ma usun, et nädala-paari pärast on selgus majas," sõnas Karis ja lisas, et nii rahastatakse Ukrainale nende relvade ja varustuse tarnimist, mida ukrainlased ise ütlevad, neil kõige rohkem vaja on.
Toimetaja: Valner Väino, Joakim Klementi
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








