Oluline 6. septembril kell 22.53:

- Ukraina: Venemaa valmistub otsustavaks läbimurdeks Pokrovski juures;

- Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus inimest;

- Venemaa viskas Ukrainasse 100-grivnastena kujundatud lendlehti;

- HUR: Ukrainas on ligi 700 000 Vene sõdurit;

- Venemaa rünnakus Zaporižžjele hävis lasteaed;

- Zelenski lükkas tagasi Putini ettepaneku Moskvas kohtuda;

- Venemaa on rünnanud sel kuul Ukrainat enam kui 2000 drooni ja raketiga;

- Kiievis toimus protest sõjaväge reguleerivate eelnõude vastu;

- Venemaa hoiab vangis 2500 Ukraina sõdurit;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit.

Ukraina: Venemaa valmistub otsustavaks läbimurdeks Pokrovski juures

Vene väed proovivad Pokrovski lähedal kindlustada oma positsioone ja laiendada niinimetatud halli ala, teatasid Ukraina õhudessantväed.

Ukraina kaitseametnikud ütlesid, er Venemaa viis hiljuti Pokrovski lähedale kogenud meredessantväelased ning et Venemaa on muutnud oma taktikat, saates Pokrovskisse väikeseid üksuseid, mis väldivad otsest kokkupõrget Ukraina vägedega.

Vene vägede peamiseks eesmärgiks Pokrovskis on läheneda Ukraina drooni- ja suurtükivägedele, hajutada Ukraina kaitset ning suurendada halli ala. Samas on Vene väed suurendanud rünnakute arvu külgedelt, kasutades soomusmasinaid varustusliinide äralõikamiseks ja Pokrovski piirkonna ümberpiiramiseks.

Õhulöögid rindejoonel on küll vähenenud, kuid Venemaa on suurendanud õhulöökide arvu tsiviilobjektidele, mis tähendab, et Pokrovskis pole enam peaaegu ühtegi hoonet, mis oleks kahjustustest pääsenud, ütlesid Ukraina ametnikud.

Samal ajal on Venemaa koondamas vägesid ja varustust Donetski oblastist, et teha otsustav läbimurre Pokrovski-Kramatorski-Slovjanski joonel.

Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus inimest

Venemaa õhurünnakutes Ukrainas hukkus läinud ööpäeva jooksul vähemalt kuus ja sai vigastada vähemalt 11 tsiviilisikut, sealhulgas üks laps, teatasid piirkondlikud võimud laupäeva hommikul.

Ukraina õhutõrje peatas öö jooksul välja lastud 91t Venemaa Shahed-tüüpi ründedroonist ja peibutuslennukist 68, teatas õhuvägi.

18 drooni ründasid kaheksat eri kohta ja alla kukkunud vrakid langesid veel nelja piirkonda, öeldi avalduses.

Dnipropetrovski oblastis toimunud Venemaa rünnakutes sai vigastada kuus inimest, teatas kuberner Serhii Lõsak.

Kaks meditsiiniasutust, kool, kortermajad, majad, kauplused, transpordiettevõte, autod, kiirabi ja muu vara said kahjustada.

Donetski oblastis hukkusid Venemaa rünnakutes kolm tsiviilisikut Siverskis ja veel üks Bilõtskes, teatas kuberner Vadym Filashkin. Oleksijevo-Družkivkas teatati ühest inimesest, kes sai vigastada.

Harkivi oblastis said kaks 58- ja 25-aastast meest haavata ja viidi haiglasse pärast Venemaa rünnakuid Kupjanski rajoonis, teatas kuberner Oleh Sõniehubov.

Hersoni oblastis toimunud Venemaa rünnakutes hukkus kaks inimest ja sai vigastada kaks, sealhulgas laps, ütles oblasti kuberner Oleksandr Prokudin. Kahjustada said kõrghoone, kaheksa maja ja autod.

Venemaa rünnakus Zaporižžjele hävis lasteaed

Vene väed ründasid laupäeval Zaporižzjed droonidega, rünnakus sai vigastada neli inimest, ütles oblasti kuberner Ivan Fedorov.

Linna tabas vähemalt seitse drooni, kannatada said elumajad ning rünnakus hävis umbes 80 protsenti kohalikust lasteaiast, lisas ta.

Venemaa viskas Ukrainasse 100-grivnastena kujundatud lendlehti

Venelased viskasid Ukrainas Tšernihivis droonilt alla 100-grivnaste rahatähtedena kujundatud lendlehti, kutsudes jagama Vene vägedele koordinaate ja aitama tulejuhtimisel Ukraina relvajõudude positsioonide pihta, vahendas Ukrinform.

"Politsei sai 6. septembri hommikul teate, ühes Tšernihivi mikrorajoonis on leitud 100-grivnaste kupüüride kujul lendlehti, mis kutsusid kodanikke üles jagama koordinaate ja aitama suunata tuld Ukraina relvajõudude positsioonidele, mille eest lubati päris raha. Vene väed viskasid lendlehed alla droonilt," seisab teates.

Sündmuskohale saadeti Tšernihivi oblasti politsei uurimisgrupp.

Politsei hoiatas kodanikke kriminaalvastutuse eest Ukraina relvajõudude asukoha ja liikumise kohta käiva info levitamisel ning kutsus üles Vene lendlehti hävitama.

Anti ka teada, et Ukraina julgeolekuteenistus nurjas FSB agendivõrgustiku tegevuse, mis suunas Hersoni oblasti paremkaldal vaenlase tuld kaitsjate pihta.

HUR: Ukrainas on ligi 700 000 Vene sõdurit

Ukrainas on ligi 700 000 Vene sõjaväelast, nende seas rahvuskaardi, eriüksuste ja tugiüksuste liikmed, vahendas Kyiv Independent Ukraina sõjaväeluure (HUR) pressiesindaja Andrii Jussovi sõnu.

"Enamik neist on paigutatud Donetski oblastisse, mis näitab (Venemaa) prioriteete," ütles Jussov usutluses Ukraina uudistekanalile Novyny.Live.

Ukraina relvajõududes teenib üle kogu riigi ligi 900 000 inimest, kuid president Volodõmõr Zelenski ütles jaanuaris, et Venemaal on tänu vägede koondamisele endiselt mõnes rindelõigus arvuline ülekaal.

Sel hetkel oli Venemaa sõjaväekontingent Ukrainas Zelenski sõnul 600 000-meheline.

Venemaa on küll väidetavalt kaotanud täiemahulise sõja jooksul üle miljoni langenud ja haavatud sõduri, kuid tal on õnnestunud kaotusi pidevalt kompenseerida uute lepinguliste sõduritega, samal ajal kui Kiiev seisab silmitsi üha kriitilisema inimressursi puudusega.

Moskva on saanud ka tuge Põhja-Korealt, kust pärast esialgset 11 000–12 000 sõduri Venemaa Kurski oblastis 2024. aasta lõpus on oodata veel tuhandeid mehi.

Põhja-Korea kontingent aitas Venemaal tõrjuda Ukraina sissetungi piirialale, kaotades lahingutes väidetavalt 2000 sõdurit.

Kui Jussovilt küsiti, kas Põhja-Korea väed on osalenud lahingutes Ukraina territooriumil, vastas ta, et Pyongyangi üksused asuvad praegu endiselt Venemaal.

Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un olnud Moskvale täiemahulise sõja ajal võtmetähtsusega liitlane, andes lisaks sõduritele ka suurtükimürske ja ballistilisi rakette.

"Kogu rinde ulatuses moodustab 40–60 protsenti Ukraina ja Ukraina sõdurite pihta tulistatavatest mürskudest Põhja-Korea toodang — need on tohutud arvud," ütles Jusov.

"Kui seda tegurit ei oleks, oleks Venemaa tuletoetus ja ründevõime palju väiksem," märkis pressiesindaja, rõhutades, et Põhja-Korea suurtüki- ja raketitarnel on palju olulisem roll kui sõduritel.

Zelenski lükkas tagasi Putini ettepaneku Moskvas kohtuda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas reedel taas tagasi Vene režiimi juhi Vladimir Putini ettepaneku Moskvas kohtuda ja pakkus välja kohtumise Kiievis, vahendas Kyiv Independent.

"Ta võib tulla Kiievisse," ütles Zelenski usutluses ABC Newsi Moskva-kutset puudutava küsimuse peale naerdes ja pead raputades.

"Ma ei saa minna Moskvasse, kui mu kodumaa on iga päev rakettide all, rünnaku all. Ma ei saa minna selle terroristi pealinna," lisas ta.

Putin on korduvalt hoidunud isiklikust kohtumisest Zelenskiga, kuid sellest hoolimata väitis ta kolmapäeval, et pole kunagi välistanud otsekõnelusi Ukraina presidendiga. "Kui Zelenski on valmis, las tuleb Moskvasse," ütles Putin.

USA president Donald Trump ütles pärast 15. augustil Alaskal Putiniga kohtumist, et töötab selle nimel, et aidata kaasa võimalikule kohtumisele Venemaa ja Ukraina liidri vahel. Kreml on vastavale kokkuleppele jõudmist eitanud.

Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul pole Putini ja Zelenski kahepoolne tippkohtumine Trumpi väidetest hoolimata üldse valmis.

Venemaa on rünnanud sel kuul Ukrainat enam kui 2000 drooni ja raketiga

Venemaa on septembrikuu jooksul kasutanud Ukraina vastu rohkem kui 1300 ründedrooni, ligi 900 juhitavat lennukipommi ja kuni 50 erinevat tüüpi raketti, vahendas Ukrinform president Volodõmõr Zelenski sõnu.

Zelenski ütles, et ööl vastu laupäeva tehti taas rünnakuid tsiviiltaristule.

Septembri esimesel nädalal ründas Venemaa Tšernihivi, Harkivi, Odessa, Hersoni, Kiievi, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Hmelnõtskõi, Žõtomõri, Volõõnia, Ivano-Frankivski, Rivne ja Lvivi oblastit.

Zelenski rõhutas, et plahvatusi oli peaaegu kõigis Ukraina oblastites.

Venemaa jätkab selle sõja venitamist ning üritab muuta diplomaatiat labaseks farsiks, ütles Zelenski.

"Sellele tuleb anda ühine vastus: rünnakutele ja hävingule, diplomaatiliste pingutuste ja tsiviliseeritud dialoogi eiramisele. President Trumpil on täilik õigus, et Venemaa nafta- ja gaasikaubandusele on vaja kehtestada tõhusad piirangud, et viia diplomaatia taas rööbastele," ütles ta.

President märkis, et sanktsioonisurvet tuleb suurendada, relvatarneid Ukrainasse tugevdada ning tagada, et sellised sissetungid tulevikus ei korduks.

"Kestev rahu nõuab toimivaid ja reaalseid julgeolekugarantiisid. Me töötame kõigi nende usaldusväärse tulevase rahu elementide elluviimise nimel. Tänan kõiki partnereid, kes toetavad Ukrainat ja meie rahvast," ütles Zelenski.

Venemaa hoiab vangis 2500 Ukraina sõdurit

Sõltumatu ekspertide missiooni analüüsi kohaselt on Venemaa vangistuses endiselt üle 2500 Ukraina sõduri, teatas Ukraina siseministeerium reedel Telegrami postituses.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) juhtis uurimist oma Ukraina delegatsiooni kaudu ning leidis, et Venemaa vangistuses on endiselt 2577 sõdurit. Rühma ekspertide missioon jälgib Ukraina sõjavangide õigusi.

Venemaa rikub Ukraina sõjavangide ja tsiviilisikute kohtlemisega regulaarselt rahvusvahelist õigust, sealhulgas Genfi konventsioone. Ukraina peaprokurör teatas juulis, et Venemaa on vangistuses olles hukanud vähemalt 273 sõjavangi.

Siseministeeriumi teatel ei ole rahvusvaheline punase risti komitee kinnitanud 680 isiku, sealhulgas 91 tsiviilisiku staatust.

Kiievis toimus protest sõjaväge reguleerivate eelnõude vastu

Reede õhtul kogunesid sajad meeleavaldajad Kiievi Iseseisvusväljakule, et protesteerida parlamendi eelnõude vastu, mis kehtestaksid sõduritele sõnakuulmatuse eest karmimad kriminaalkaristused.

"Teenistus ei ole orjus!" skandeeris rahvahulk.

Protestid on suunatud kahe Ukraina parlamendis, ülemraadas, arutatava eelnõu vastu: seaduseelnõud 13452 ja 13260. Seaduseelnõu 13260, mille parlament esimesel lugemisel neljapäeval vastu võttis, taastab sisuliselt kriminaalvastutuse ebaseaduslikke relvi kasutavatele sõduritele.

Seaduseelnõu 13452 suurendab vastutust sõjaväelaste vastu, kes käske eiravad. See on praegu parlamendis arutamisel.

Meeleavaldajad hoidsid silte, millel olid muu hulgas kirjad "Repressioonid ei ole distsipliin" ja "Me peame kaitsma neid, kes meid kaitsevad". Osalejad kutsusid valitsust üles need kaks seadust maha hääletama, samuti kehtestama selged sõjaväeteenistuse tingimused ja määrama ametisse sõjaväe ombudsmani.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 087 180 (võrdlus eelmise päevaga +960);

- tankid 11 161 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 243 (+2);

- suurtükisüsteemid 32 474 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1480 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1217 (+1);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 56 523 (+256);

- tiibraketid 3686 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 60 950 (+119);

- eritehnika 3957 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.