Algatatud on kaks eriplaneeringut, mis on ettevalmistuseks tulevikus rajatava Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse jaoks.  

MKM-i teatel on ühenduse jaoks esmalt vaja tõsta olemasoleva võrgu võimsust. Tallinna elektriühenduste tugevdamiseks kavandatakse eriplaneeringuga Rae valda Ülemiste järve lähedale uus kõrgepingealajaam ning Harjumaale 330-kilovoldised elektriliinid ja muu taristu.

"Suurem ülekandevõimsus leevendab tänast ülekande puudujääki, eriti Tallinna piirkonnas, kus elektri tarbimine kasvab, võimaldades tulevikus võrku liita uusi tarbijaid ja tootmisi. Samuti lubab see suuremate elektrimahtude liigutamist Eesti ida- ja lääneosa vahel," ütles projektijuht, MKM-i nõunik Alan Rood.

Koos kõrgepingevõrgu tugevdamisega kavandatakse teise eriplaneeringuga Läänemaale 330-kilovoldine liin ja taristuehitised, et Estlinki merekaabel oleks võimalik Aulepa lähedal rannikul võrku ühendada.

"Plaanime elektriühendust, mis on võimeline üle kandma kogu Estlink 3 võimsust ja võimaldab tulevikus täiendavaid võrguarenguid Lääne-Eestis," ütles Eleringi projektijuht Brenda Pent.

Vajalik trass planeeritakse õhuliinina, kuna õhuliini rikked on kergemini leitavad ja kiiresti kõrvaldatavad.

Planeeringualad on ulatuslikud ja trassivalikuid algusetapis veel ei tehta. Kust täpsemalt liinid kulgema hakkavad, selgub planeerimise ja uuringute käigus. Võimalusel eelistatakse juba olemasolevaid trassikoridore (õhuliinid, Rail Balticu raudtee jms), ent tehakse ka parendustöid.

"Eleringi huvi on lisaks uue ühenduse loomisele optimeerida ka olemasolevat võrku, mis võib mõnes kohas tähendada vanade elektriliinide viimist uuele trassile. Näiteks kaalume seda Luige alevikus Kiili vallas," ütles Pent.

Planeerimine on avalik ja kaasa rääkima ning ettepanekuid esitama on oodatud kõik huvilised, eriti puudutatud maaomanikud, keda hoitakse arengutega kursis. 

Planeeringute koostamine võtab eeldatavalt aega kuni kaks aastat.

Eesti-Soome kolmas mereühendus plaanitakse rajada 2035. aastaks. Eesti ja Soome vahel on praegu olemas Estlink 1 ja Estlink 2, mille koguvõimsus on umbes 1000 megavatti.

Estlink 3 ülekandevõimsuseks kavandatakse 700 megavatti. Kolmanda ühenduse rajamine läheb prognooside järgi maksma 1,1 miljardit eurot. Eesti osa oleks sellest 600 miljonit eurot.

Projekti rahastatakse 50 protsendi ulatuses Euroopa vahenditest ja Eesti katab ülejäänud oma osa välisühenduste vahelisest ülekoormustasust.