"Meie väsimatu ettepanek on ikkagi poliitikakujundamise aparaadi jõuline vähendamine. Seda millegipärast mitte keegi kuulda võtta ei taha," ütles kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman.

"Me ei räägi siin avalikest teenustest: tuletõrje, politsei, piirivalve, meditsiin, õpetajad, vaid ikkagi poliitikakujundamise aparaadi kärpimisest ehk need on ministeeriumite koosseisud, keskasutused ja nii edasi. Minu hinnangul kaks asja praegu tapavad Eesti majandust: maksud - nii määrad kui ka see tohutu segadus - ja teine on kohutav bürokraatia," rääkis Luman.

Ettevõtjad tahavad kindlust ja stabiilsust, et maksude kehtestamise ja tühistamisega ei käidaks kergekäeliselt ringi ning oleks ette aimata, mida lähitulevik toob. Muidu loobutakse ettevõtlusest üldse või minnakse riiki, mis seda paremini toetab. Idufirmade ja tehnoloogia sektoris on stabiilsus eriti oluline, sest vaja on teha end välisinvestoritele atraktiivseks.

"Eestil on kombeks teha mõningaid reegleid rangemalt, kui Euroopa Liit nõuab. Näiteks mingi nupu peale keeramine või rangus võib tekitada meie ettevõtlusse palju rohkem kahju kui mingid ühekordsed suvepäevad," kõneles IT-ettevõtja ja Asutajate Seltsi juhatuse liige Taavi Kotka.

"See, et meie energiapoliitika on jätkuvalt otsustamata ja segamini, takistab väga suurte investeeringute tegemist ja need kahjud on palju suuremad kui see, et me koondame ühest asutusest kolm inimest või teisest asutusest kaks inimest. Ma ei ütle, et seda ei peaks tegema, aga me peame saama oma mõtteviisi sinna suunda. Meil on üks Eesti ja me peame leidma tasakaalu, kuidas me olemksime konkurentsis Kreeka, Portugali, Prantsusmaa ja kõigi teistega. Me ei saa olla igas asjas viieline õpilane esimeses pingis, kellel on kogu aeg käsi püsti, et Euroopa Liit, vaata, kui tubli ma olen," lausus Kotka.

Pikaaegse tippjuhi Kai Realo hinnangul tuleks esimese asjana loobuda tegevuspõhisest eelarvest. Sellisel kujul puudub riigieelarvel läbipaistvus ning rahvas ei mõista, kuhu raha läheb ja mida sellega tehakse.

"Eesti inimene peaks ka aru saama, mida tähendab sellise laenukoormuse kasvatamine ja see, et me võtame laenu juurde, et lihtsalt otseses mõttes pensione välja maksta. See on natuke nagu SMS-laenu võtmine pere-eelarve tasakaalus hoidmiseks. See raha tuleb tagasi maksta intressidega ja inimesed peaksid aru saama, mida see kaasa toob. Võib-olla selline populism ongi viinud meid sinna, et tavakodanikul on väga keeruline aru saada, mida riigieelarve tähendab ja mis on kõige suuremad kuluosad eelarves," ütles tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.

Räägitakse kulude kokkuhoiust ja näiteks ka indekseerimise muutmise vajadusest - kas pensionid peaksid kasvama seoses inflatsiooniga või hoopis majanduskasvuga.

"Kui meie fookus on kaitsekulud ja me peame avalikku raha panema rohkem riigikaitsesse kui varem, siis teiste kulupositsioonidega peame olema ikkagi kasinad. Me ei räägi, et midagi on vaja kokku tõmmata, aga kasvukiirust on vaja vähendada. Kui me võtame suured kulupositsioonid nagu tervishoid, haridus, sotsiaal – nad on kasvanud kiiremini kui majandus nominaalselt. See ei ole jätkusuutlik," sõnas tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

Ta tõi näiteks tervisekassa eelarve, millega tal on tulnud tegeleda tervisekassa nõukogus. Tervisekassa eelarve on seitsme aastaga kahekordistunud ehk keskmine kasv on olnud 15 protsenti aastas.

"See on palju kiirem kui majandus. See on palju kiirem kui inflatsioon. Kui me võtaks sellise esimese tagasihoidliku ülesande, näiteks, et ükski kulupositsioon ei kasva kiiremini kui nominaalselt majandus, mis on natuke alla viie protsendi, see on juba selline selge eesmärk. Sellist eesmärki me ei ole aga täna pannud, vaid me pigem lööme kulusid kokku ja ütleme, et see raha tuleb kuskilt leida," lisas Sutter.

Valimiste eelne populism, eriti valitsuserakondade kehva reitingu tingimustes, ei ole politoloog Mari-Liis Jakobsoni sõnul midagi erakordset. Poliitikute üks ülesandeid ongi valijatele meeldida ning seetõttu teha ka populaarseid otsuseid.

"Poliitikud peavad demokraatlikus süsteemis vastutama selle eest, et inimestel säiliks usaldus süsteemi vastu, erinevate riigiinstitutsioonide, ka poliitika ja erakondade endi vastu. Kui nüüd tekib olukord, kus lubatakse vastutustundetult asju kokku, siis see võib pikas perspektiivis hakata õõnestama mitte ainult erakonna reitingut, vaid valijate usaldust institutsioonide vastu. See on minu meelest kõige suurem probleem," sõnas Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

Eelkõnelejad leiavad, et igasugune maksuvähendus on tervitatav, kuid samas ei tohi unustada, et riigi kuludele peab kuskilt kate tulema. Mis puudutab aga toidu käibemaksu langetamist, siis 100 000 inimese soov on oluline argument. Toomas Lumani sõnul võiks seda ajutiselt katsetada juba selleks, et aru saada, kas see jõuab hindadesse või mitte.

"See on üks näide nendest keerulistest otsustest, millega poliitikud peavad igapäevaselt tegelema, et kas minna kaasa avaliku arvamuse teatud huvirühmadega. Poliitik kindlasti kalkuleerib sellises kontekstis, mis tema enda tuumvalija sellest arvab ja kuidas ta sirge näoga mingisuguseid otsuseid edaspidi teha saab. Selles mõttes on see kindlasti väga ebamugav otsus poliitikute jaoks," tõdes Jakobson.