ERR tegi esimese kõne Kärmasele kella 13 paiku, kuid ei siis ega hiljem tehtud kõnedele ta ei vastanud. Pärast seda, kui ERR tema nime politsei kinnitusega enne kella 17 avaldas, helistas Kärmas ajakirjanikule tagasi.

Ta ütles, et tehingu toimumise ajaks oli ta aasta aega ettevõttest eemal olnud. Küsimusele, kas ta enne aktsiate börsilt viimise teadet aktsiaid ostis, vastas Kärmas jaatavalt.

"Ostsin ikka aktsiaid, aga mitte mingit siseinfot mul ei olnud. Minu süda on puhas," kinnitas Kärmas.

Õhtul kell 21.26 saatis Kärmas kirjalikult oma kommentaari.

"Sain täna teada, et Enefit Greeni aktsiate ülevõtmispakkumisel kahtlustatakse mind siseteabe alusel kauplemises. Kinnitan, et see on täiesti alusetu. See on täiesti vale. Kinnitan, et ma ei ole teinud ühtegi tehingut Enefit Greeni aktsiatega siseteabe alusel. Osalesin Enefit Greeni siseteabe reeglite väljatöötamises ning tean, milline on nende rikkumise tagajärg. Ettevõtet juhtides oli siseinfo käsitlemine ja aktsionäride võrdne kohtlemine minu prioriteet. Eesti Energia vabatahtlik ülevõtmispakkumine Enefit Greeni aktsionäridele lõppes selle aasta mai keskel. Selleks ajaks olin mina ettevõttest eemal juba ligi aasta. Ma olin täiesti kõrvaline inimene ja loomulikult puudus mul vähimgi ligipääs siseteabele. Veel olulisem - ma pole kunagi isikliku kasu nimel rikkunud ei börsireegleid ega aktsionäride usaldust. See poleks mina, see lihtsalt pole minu loomuses. Nagu ütlesin ERR-i ajakirjanikule, nii ütlen ka siin: see kahtlustus on alusetu ja ma pole midagi valesti teinud. Minu süda on puhas," sõnas Kärmas e-kirja teel.

Tehingutega võidi teenida 130 000 eurot ebaseaduslikku tulu

Keskkriminaalpolitsei esitas teisipäeval kolmele inimesele ja ühele ettevõttele kahtlustuse siseteabe alusel kauplemises ning ühele inimesele siseteabe avaldamises. Kahtlustused puudutavad börsitehinguid, mis tehti enne Enefit Greeni aktsiate ülevõtmispakkumise teate avalikustamist.

Kuriteoteate esitas finantsinspektsioon ning kriminaalmenetluse käigus kontrollib politsei informatsiooni, kas kahtlustatavad said aktsiate ülevõtmispakkumist puudutavat siseinfot ja kas lekkinud teave võimaldas neil enne teate börsile avaldamist teha Tallinna aktsiaturul kõrge kasumlikkusega ebaseaduslikke tehinguid.

Esialgse kahtlustuse kohaselt võidi tehingutega teenida 130 000 eurot ebaseaduslikku tulu.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding kinnitas ERR-ile, et üheks kahtlusaluseks on ka Enefit Greeni endine juht Aavo Kärmas.

Keskkriminaalpolitseist kinnitati Eesti Ekspressi küsimuse peale, et kahtlustuse saanud ettevõte on Glassinvest OÜ ning kahtlustus esitati ka Glassinvesti juhatuse liikmele Rain Luigele.

Glassinvesti omanik on Piret Pärna, kes on Eleringi taastuvenergia tootejuht ja on varasematel aastatel kuulunud vähempakkumiste hindamise komisjoni. Pärnale politsei teatel kahtlustust esitatud ei ole.

Äripäev on varem kirjutanud, et Glassinvest ostis märtsis 35 000 aktsiat. Enne seda ettevõttel Enefit Greeni aktsiaid polnud. Äripäev kirjutas märtsis, et Glassinvest on olnud ostulainel viimased kaks kuud ja selle ajaga kogunes ettevõtte aktsiasaagiks 61 057 Enefit Greeni aktsiat.

Eleringi kinnitusel ei ole neil aktsiatehingutega seost

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ütles, et Elering ei ole ei Enefit Greeni ega selle aktsiate ülevõtmistehingutega kuidagi seotud. Kilgi sõnul sai ettevõte kahtlustusest teada meedia vahendusel. 

"Elering ettevõttena ei ole seotud ettevõttega Enefit Green ja Eleringil ning tema töötajatel puudub igasugune info teise ettevõtte aktsiatehingute kohta. Ettevõttena saime ülevõtmispakkumisest samuti teada läbi börsiteate, eelnevat infot meil selle kohta ei ole olnud," kinnitas Kilk.

Ta lisas, et Elering teeb endale esimesel võimalusel kahtlustuse sisu selgeks, et aru saada, kas see mõjutab meedias välja toodud töötaja võimalust jätkata praeguste tööülesannete täitmist.

"Nimetatud Eleringi töötaja ei täida hetkel Eleringis ülesandeid, mis võimaldaks teha turuosalisi soosivaid otsuseid ja kindlasti ei saa ta sellistes protsessides osaleda, kuni eksisteerib võimalik huvide konflikt," lisas Kilk.

Eleringi sisekorra järgi peavad töötajad, kes on võimalikus huvide konfliktis, end otsustusprotsessist taandama. Eleringile teadaolevalt ei ole ühegi Eleringi otsustusprotsessi juures olnud isikuid, kes oleks olnud huvide konfliktis, sealhulgas Eesti Ekspressi artiklis nimetatud Eleringi töötaja.

Politsei kuulas kahtlustatavad üle 

Seoses kahtlustuse esitamisega tegi politsei teisipäeval menetlustoiminguid Eesti Energia peakontoris ja kahtlustatavatega seotud asukohtades. Kahtlustatavad kuulati üle, kedagi kinni ei peetud.

Kahtlustuse saanud inimeste hulgas ei ole Enefit Greeni või Eesti Energia juhatuse ega nõukogu liikmeid, samuti ei ole kahtlustust esitatud Enefit Greenile ega Eesti Energiale.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding sõnas, et aktsiaturg peab olema aus ja väärkasutuse kahtlusi tuleb kontrollida. Kui kahtlustused leiavad kinnitust, tähendab see, et keegi on aktsiate tagasiostmisel riigi rahast ebaõiglaselt kasumit saanud.

"Kuigi maailma suurematel aktsiaturgudel on usalduse kuritarvitamist varem avastatud, siis Eesti mõistes on tegu harva kuriteoga," ütles Raudheiding.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning seda juhib riigiprokuratuur. Menetluses teeb politsei koostööd finantsinspektsiooniga.

Eesti Energia vabatahtlik ülevõtmispakkumine Enefit Greeni aktsionäridele lõppes selle aasta mai keskel. Selle käigus said aktsionärid võimaluse müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta.

Ülevõtmispakkumise eesmärk oli tuua Enefit Green sajaprotsendiliselt tagasi Eesti Energia omandisse.