Korduvkasutatavate toidunõude pandisüsteem avalikel üritustel sõltub korraldajast, mis tähendab, et pilt on kirju. Levinud on küsida nõude eest kolm eurot, millest kaks eurot on pant ja üks euro käitlustasu. Sagedasti on pandi- ja käitlustasu arvestatud juba toidu- ja joogihinna sisse. Probleemid tekivad seal, kus klient saab tagasi vähem, kui pandiks lunastas.

"Igal juhul ei tohi tekkida sellist olukorda, kus öeldakse, et pant on kolm eurot ja siis ma lähen seda topsi tagasi viima ja saan kaks eurot. Kindlasti see on seadusega vastuvõetamatu ja keelatud tegevus," rõhutas kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juht Peep Siim.

Ringlusnõude teenust pakkuv Round Cup eelistab, kui pant ja käitlustasud oleksid välja toodud, mitte arvestatud toidu- ja joogihinna sisse, nagu soovitab kliimaministeerium.

"Kui näiteks viieliikmeline pere läheb laulupeole ja nad hommikul mõtlevad, et ei taha panti maksta, vaid võtavad kaasa enda topsid ja taldrikud ning lähevad ostavad endale šašlõkki ja Coca-Colat. Tavaolukorras nad maksaksid ühe taldriku ja ühe topsi eest ühe euro ringlustasu ja kokku oleks see 10 eurot," tõi näite Round Cup projektijuht Argo Koppa. "Kui nüüd panna see üks euro hinna sisse, siis nad maksavad tegelikult nii või teisiti selle ringlusteenuse eest," lisas ta.

Praegu teevad kliendid ka pandi väärtusest lähtuvalt oma valikuid.

"Mingitel sündmustel inimesed, kus on panditasu, hakkavad tihti valima, kas ma võtan selle burgeri, kus ei ole seda pandinõud või ma võtan selle kausi, kus on pandinõu. Me siis maksame ise selle vahe kinni," rääkis ettevõtja Richard Mägar.

Ministeerium plaanib aasta lõpus teha huvigruppidega kokkuvõtte ning ei välista suurüritustel pandisüsteemi ühtlustamist.