Kui restoranis ja kohvikus on korduskasutatavad nõud juba ammu tavapärased, siis kinos ja kiirtoidukohas on kohapeal söömiseks ja joomiseks valdavalt ühekordsed pakendid. Seal tekib igapäevaselt suur kogus jäätmeid.

Nüüd saatis kliimaministeerium kooskõlastamisele eelnõu, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada nende ringlussevõttu. 

Alates 2028. aastast tuleb toidukohtades ja meelelahutusasutustes kohapeal tarbitav toit ja jook serveerida korduskasutatavates nõudes. 

Kui klient otsustab näiteks kiirtoiduketist toidu koju kaasa osta, saab ta endiselt valida ühekordse pakendi. Eesmärk on selle kõrval pakkuda korduskasutatavat varianti, mis ei tohi olla tarbijale kallim kui ühekordne pakend. 

Kliimaministeeriumi pakendite valdkonna juht Dagny Repp ütles, et kõik ei pea kasutama tingimata portselantaldrikuid. Ettevõtjad võivad valida ka vastupidavad ja pestavad karbid ja topsid.

"Pikemas vaates võib see aidata ettevõtjatel ka kulusid vähendada, sest sama nõu kasutatakse korduvalt ja väheneb vajadus pidevalt uusi ühekordseid pakendeid osta," nentis Repp. Ta lisas, et jäätmeveo- ja tootjavastutusega seotud kulud vähenevad samuti.

Repp sõnas, et kõige soodsam on tavaliselt süsteem, kus nõud pestakse kohapeal ja analüütikute sõnul võib see olla odavam kui ühekordsete nõude kasutamine.

Üht kohustuslikku üleriigilist nõude- või pakendisüsteemi olema ei saa. Ettevõtja saab ise valida, kust ta nõud hangib ja kuidas neid peseb. 

Eelnõus on välja pakutud, et kui nõule rakendub pant ja see ettevõttele tagastatakse, võiks klient pandiraha tagasi saada.

Korduskasutatav soodsamalt

Alexela brändi- ja kliendikogemuse juht Maria Tiidus rääkis, et ettevõte on pakkunud juba 2020. aastast klientidele võimalust osta kuuma jooki korduskasutatavasse topsi soodsama hinnaga. 

Alexela on aastate jooksul kasutanud ka teisi soodustusi ja korduskasutatavaid topse kujundanud, et muuta need kliendile ahvatlevamaks.

Tiidus nentis, et praegu kasutab korduskasutatavat topsi 15 protsenti nende kohvik-poodide klientidest ja ettevõte loodab lähiaastatel viia selle 20 protsendini.

Ta lisas, et Alexela näeb regulatsiooni turgu ühtlustava sammuna. Kui kõigile ettevõtetele kehtivad selged nõuded, soodustab see investeeringuid korduskasutusse.

Samuti aitab see vältida olukorda, kus keskkonnateadlikumad ettevõtted kannavad üksi süsteemi arendamise kulusid.

Tiiduse sõnul maksab Alexela praegu korduskasutatavate topside rendi ja pesemise eest, kuid tulevikus on vaja leida mudel, mis oleks majanduslikult jätkusuutlik.

"Korduskasutatavuse äriline ja keskkonnaalane kasu sõltub suuresti sellest, mitu korda üks pakend ringlusse jõuab," rääkis Tiidus, lisades, et pakendite ettevõttesse tagasi jõudmine on neile oluline.

Rahvusvaheliste ettevõtete katsetused on näidanud, et ainult ühe ettevõtte suletud süsteemist ei piisa. Tiidus ütles, et peaks olema lahendus, kus klient ei peaks meeles pidama, millise ettevõtte pakendi ta kuhu tagastama peab.

Apollo kino tegevjuht Kadri Ärm rääkis, et ettevõte toetab uut regulatsiooni. Ta selgitas, et kino eripära on see, et korraga ja väikese ajaakna jooksul võib tulla suur hulk külastajaid, kes ostavad snäkke või jooke.  

Ärm ütles, et siis on oluline mõelda, kuidas külastajatel mugav oleks. Samuti on vaja ehitada teenus ja teeninduse kiirus nõude pesemise, tagastamise ja logistika peale üles.

Apollo kino kaalub erinevaid võimalusi koostööpartneritega, kellel juba taolised süsteemid toimivad. 

Ärmi sõnul on praegu keeruline hinnata, kui palju uue lahenduse kasutuselevõtt ettevõttele maksma võiks minna.

Väljakutse väikeettevõtetele

Eelnõu ettevalmistamisel suhtles kliimaministeerium erinevate toidukohtadega. Praegu algas kooskõlastusring, mis annab kõigile osapooltele veel võimaluse 17. augustini eelnõu tagasisidestada. 

Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Külli Kraner ütles, et esialgse hinnangu järgi on Green Key märgisega hotellid ühekordsed väikepakendid juba asendanud ja sektor üldiselt liigub samas suunas. Green Key on rahvusvaheline ökomärgis, millega tunnustatakse turismiettevõtete kestlikku tegutsemist.

Kraneri sõnul on suuremad ja Green Key ettevõtted muudatuseks valdavalt valmis. Väiksematel majutus- ja toitlustusettevõtetel seisab ümberkorraldus alles ees. 

Kraner nentis, et suurimad väljakutsed on korduskasutatavate nõude pesu- ja hoiuvõimekus väiksemates kohtades, kaasamüügi korduspakendisüsteemi logistika ja hügieeninõuded ning sellega kaasnevad investeeringud.

Ohtlikud ained kaovad turult

Eelnõu järgi muutuvad pakendid inimesele üldiselt ka ohutumaks, kuna toiduga kokkupuutuvates pakendites piiratakse PFAS-kemikaalide ehk nn igaveste kemikaalide kasutamist.

PFAS-kemikaale kasutatakse muuhulgas, et muuta pakendid vett, rasva ja mustust hülgavaks. Need lagunevad looduses väga aeglaselt ja seostatakse erinevate terviseriskidega, mistõttu nimetatakse ka igavesteks kemikaalideks.

Alates 12. augustist ei tohi Euroopa Liidu turule lasta toiduga kokkupuutuvaid pakendeid, mis sisaldavad PFAS-aineid üle lubatud piirnormi. Laovarud võib ära kasutada, kuid uute turule toodavate pakendite osas on rangemad nõuded, et need oleks inimese tervisele ohutumad.

Riik aitab keskkonnainvesteeringute keskuse abil ettevõtetel korduskasutuspakenditele üle minna. Toetust saab kasutada pakendite ostmiseks ning nende tagastamise ja muu logistika korraldamiseks.