Riigikohus arutas advokaatide kutsesaladuse kaitse tagamist
Riigikohus arutas kolmapäeval advokaatide kutsesaladuse kaitse tagamist. Kohtuasi puudutab advokaatide Sander Potisepa, Küllike Nammi ja Kristiina Urb-Semjonovi kaebust, mis puudutab advokaadi ja tema kliendi suhtluse salvestamist ja talletamist jälitustegevuse käigus.
Politsei kuulas kuriteo uurimise käigus pealt ühe inimese telefonikõnesid ja vestluseid advokaatidega. Advokaadid leidsid, et pealtkuulamisega rikuti nende eraelu puutumatust ja kliendisaladuse kaitset.
Samuti rikuti advokaatide hinnangul nende õigusi hiljem pealtkuulamisest teavitamata jätmisega. Madalama astme kohtud on advokaatide kaebuse rahuldanud. Prokuratuuri hinnangul vajab regulatsioon täpsustamist ning riigikohtu lahend annaks selge suunise, kuidas edaspidi toimida.
"Meil on palju praktilisi probleeme, sest ega prokuratuur ei tegutse üksi. Meie seljataga on ikkagi ligi 1000 uurimisametnikku, kellel on vaja selgeid sõnumeid, kuidas selle jälitustegevusega toimetada, sest selline teavitamine, tutvustamine ja hävitamine - see kõik on jälitusasutuste töö. Küll on seaduse järgi kõikide kaebuste lahendamine prokuratuuri pädevus, seetõttu oleme ka huvitatud, et see regulatsioon oleks selge ja põhimõtted oleksid ühtsed. Kindlasti ei ole mõistlik lahendus, et nüüd peale eelnevate kohtute lahendeid, peaksime hakkama kõiki osapooli tuvastama," sõnas juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar.
"Ütleme, et konkreetsemalt on kolm asja. Üks on see, et praegu advokaati ei teavitada, kui nad kogemata satuvad linti. Teine on see, et mida nende kõnedega teha. Meie oleme veendunud, et need kõned tuleb võimalikult kiiresti kustutada. Seal on mõningaid menetluslikke probleeme, et kuidas see eesmärk saavutatakse, aga põhimõtteliselt praegu on küsimus selles, et neid tegelikult ei kustutata. Kolmas probleem on selles, et millisele järelevalvele see allub. Me oleme võrdlemisi veendunud, et see ei tohiks alluda prokuratuuri järelevalvele," sõnas advokaat Sander Potisepp.
"Lisaks on küsimus selles, et kes seda kõike kontrollima hakkab ja mis see eesmärk on. Võib-olla on justkui keeruline mõista, aga õigusemõistmise selline üks keskseid põhimõtteid on see, et klient saab advokaadile usaldada kõike, mis ta räägib. Olukorras, kus tekib kahtlus, et sellist usaldust või neid kõnesid võidakse kolmandate isikute poolt pealt kuulata, satub ohtu kliendi ja advokaadi omavaheline usaldus, mis siis kaudsemalt kahjustab õigusemõistmise huve," lisas Potisepp.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








